tähendab. täiesti tavaline laupäev Tallinnas, täpsemalt Pärnu maanteel ja veel täpsemalt Pärnu maanteel Järve keskusest Roosikrantsi vasakpöördeni. sellele teele jääb Kihutame-Üksteisest-Üle-või-Läbi Hendriksoni küür ja Tasa- Sõuad- Ikka- Ootamatult Trammipeatuseni- Jõuad Kosmose nõlvak ja ligikaudu kümmekond jalakäijate ülekäigurada.
kui autojuhid on täiesti tavalisel laupäeval täiesti tavalised, sõidetakse vastavalt oma oskustele- ja need oskused on sellised, et arusaamiseks, mismoodi kulgeb meie pealinna liiklus, peab evima üksjagu kogemust- no leheski kirjutab, et suunatuledega meie kliimas autodel sitavata ja mahajoonitud rida mööda sõidavad ilmselt ainult kerge promilliga isendid (miska politseil on isegi praeguses kaadrinappuses suht lihtne roolijoodikuid tavalistest joodikutest eristada)- ehk siis sõidetakse vastavalt oma oskustele; siis täiesti tavalise laupäeva tavaliste jalakäijatega olid täna kummalised lood.
endise Neljanda Haigla ja kunagise Paide poe vahel lookleb usinasti ülekäigurada mõlemal sõidusuunal. Paide poe-poolses otsas seisab Täitsa Tummine Tibi. asetab oma kaunilt kängitsetud jala ülekäigurajale. mina võtan teises sõidureas hoogu maha. tibi tõstab jala sõidurajalt ja teeb 'ma tegelt ikka vist ei tahagi üle minna praegast' -näo. lisan uuesti gaasi ja üritan edasi sõita. sellel hetkel, kui ülekäigurajani on jäänud näljased kolmkümmend meetrit, otsustab Täitsa Tummine Tibi, et siiski oleks vaja sõiduteed ületada. ja otsustab seda teha joostes! pidurdan. auto viskab saba ülekäigurajale viltu. tibi vaatab mind arusaamatuses, jääb keset sõidurada seisma, astub kaks sammu TAGASI. tagant tulevad autod pidurdavad kuuldavalt. valitseb üleüldine segadus. Täitsa Tummine Tibi hakkab uuesti EDASI tulema. annan gaasi ja libisen tal nina eest ära. napikas.
TVMK juures õnneks enesetapjaid täna ei esine. liiklus kulgeb rahulikus tempos. Kosmose kino peatuses seisab tramm. võtame ontlikult üksteisele sappa ja seisame kuni trammiuksed on sulgunud.
ülekäiguraja kino-poolsest otsast siseneb Skeidikutt. astub paraja tempoga, küllaltki enesekindlalt püksitagumiku järgi lohisedes juba peaaegu et teise sõidureani... vaatab siis vasakule, ehmub ja jääb keset rada seisma.
autod seisavad ka. Skeidikutt ei suuda otsustada. sekund-kaks-kolm. siiski. kutt otsustab oma teekonda jätkata. huhh. gaas... ja nüüd on minu kord ehmatada. kuskilt, ei tea kust sööstab ülekäigurajale Toekas Tädi ja üritab kilekottidega nagu veskitiibadega vehkides liikumaläinud autosid eemale peletada. tõenäoliselt karjub ta sinna juurde midagi, aga mida, ma ei kuule.
mõtlen hoopis, et kuigivõrd avas tänane, täitsa tavaline laupäev, mulle selle uudise tagamaid, mis kõneleb arvukatest ülekäigurajale elu jätvatest jalakäijatest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar