Homme on see päev, kui Express Post võtab meie asulas üle Eesti Päevalehe kojukande. Saab näha, mis lehe nad (ja millal) mu postkasti siis poetavad. Kahtlustan, et see on näiteks Kesknädal (mina teisest tasuta ringist enam osa ei saanud, ilmselt loevad mu sissekandeid ka n e e d tüübid). Või siis saastakaubamaja kataloog. Või mida iganes EP mulle EPL asemel üritab postkasti laiali määrida.
Olen EP peale tõepoolest taas kord kuri ja põhjust selleks on nad andnud oi, kui mitu korda vahepeal. Nimelt läks augustis kellelgi kuskil midagi sassi ja sain postkasti teate, et vaja kohe Ekspressi lepingut pikendada. Enda arust mul mingi toimiv otsekorraldus oli, a ju siis mäletasin valesti... nii ma pikendasingi otsekorraldust ja helistasin sama teed EP-sse. Nemad seal ütlesid, et teil on kehtiv, aga selle uue me liidame vanale lõppu siis. Asi selge, aasta aega vähemalt enam Ekspressi tellimise eest muretsema ei peaks.
Aga loll on see, kes arvab, et asjad nii lihtsalt käivad. Eelmisel neljapäeval helistas meile kohalik postkontor ja teatas, et on tulnud kaks Ekspressi. Jeeeeeee! Helistasin EP-le ja olin tegelt üsna kuri. Tädi teiselpool oli vist seesama, kes viimati oma ülemusele kaebama jooksis, et ma liiga konkreetselt oma arvamust avaldain- ülemus omakorda tormas siis minu esimese abikaasa juurde kurtma, kui kole inimene ma olen jne.- igatahes ohkas tädi südamest ja ütles, et tema ka ei tea, ühes on täpid ja teises ei ole ja eks ta siis järgmisest nädalast võtab teise tellimuse maha. Ma muidugi oleksin meelsasti näinud, et nad saadetud topeltEkspressi oleksid omale pistnud, aga kahjuks ei suutnud nad piisavalt kiirelt tegutseda ja meie armas postiljon pidigi kahte paksu lehepakki tassima.
Ajab vanduma jah. Eriti, kui täna GPRSiga otsustasin panka siseneda- mis iseenesest on hobuse kannatust nõudev asjatoiming. Ja mis selgus! EP on septembris kasseerinud minult 3 korda ühe ja sama asja eest pappi. Ilmselt siis juba tellitud Ekspressi eest ja 2 korda uue Ekspressi eest- üks ettemakse ja teine jooksva kuu eest või kuidas see neil käibki. Ülejäänud otsekorralduslepingud on sel kuul tähelepanuta jäänud ja ma juba kujutan ette, kuidas saabuvad nõudlikud kirjad teistelt väljaannetelt: "sel kuul debiteerimine mingil põhjusel ebaõnnestus" jne.
Adrenaliin voolas kohinal mu soontesse. Vägisi tuleb silme ette Peeter Oja ja tema viimases "Ärapanijas" kehastatud Janno Reiljan... Tahaks, et võiks kordki elus samamoodi...
Kuidas me ometi oleme vajunud monopolide ruulitavasse heaolusohu!? Kas kaklemata ei saa siin ilmas mitte kui kõige pisematki igapäevaasja korraldatud? Või on tõesti põhjus selles, millele viitab mu organisatsioonijuhist kaasa, et nooremal põlvkonnal puudub korraliku töö tegemise kogemus? Anna aga pappi iga kuu ja võimalikult rohkem; aint et töö, misasi see on? Mina pean tegema vä? Selle papi eest ma ei peereta ka.
Ei ole öelda muud, kui korrata juba öeldut, Express Post, mai äss! Panid seekord veel paremaks, piip.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar