- Express Post kasseerib järjekordsed 67 krooni Eesti Ekspressi tellimuse eest, mille alguskuupäev on kuskil juulis 2007. Sama asja eest on nad kasseerinud raha juba kahel korral, saanud vastavasisulise märgukõne ja andnud lubaduse mu pangaarve selle koha pealt rahule jätta.
- Elion helistab abikaasale ja teatab, et "kohe tullakse Wimaxi" levitugevust mõõtma. Elionil puudub info, et tegelikult on nad mulle juba helistanud ja teatanud, et "just käidi mõõtmas ja selgus, et levi ei ole".
- Elioni tehnik helistab mulle ja teatab, et käis puu otsas ja levi ei leidnud. Pakub välja unikaalse võimaluse vedada kaabel, sest "tugijaam asub teile üsna lähedal ja arumaivõi, miks teile pole kaablit veetud". Annab kaablitega tegeleva asjapulga numbri.
- Kaablipulk ütleb, et ta ei tea midagi ei sellest tugijaamast, meie võimalustest ega helgest tulevikust. Lubab asja uurida, palub endale tagasi helistada ja kunagi kohale tulla. "Kunagi" on neljapäeval pärast vihma, kui vihm lakkab, siis ilmselt võibolla täna.
- Abikaasa saadab sõnumi: "Tulen täna õhtul kuuese laevaga, homme hommikul kell seitse koosolek." Helistan tagasi ja kontrollin, kas ma sain õigesti aru- et koosolek, selge- juhiametijuhendis seisabki lakooniliselt tööülesannete kirjelduse kohal "koosolek". Aga et kell seitse... info vastab tõele, mees lõpetab päev varem komandeeringu (õnneks ei ole mul selle vastu midagi) ja mina pean oma järgmise päeva plaanid ümber tegema.
- Hommikul pool kuus teatab telefon kabineti laual karjudes, et on aeg ärgata. Jätan tema kisa tähelepanuta ja magan edasi. Seitsme minuti pärast mahe röökimine kordub. Tõusen, jooksen magamistoa ukse silmade vahele, vaigistan telefoni. Ja mõtlen, et kurat, tervis on sitt, hingeõhk haiseb.
-Lähen trepist alla, pesen hambad, panen kohvi keema. Hais jätkub. Nüüd tundub mulle, et mitte üksnes hingeõhk vaid kogu mu keha levitab jäledat sitalehka- kuhu ka ei astuks, haisupilv on ümber. Muutun murelikuks.
- Igaks juhuks vaatan eeskotta, kas mitte austraalia karjakoer ei ole otsustanud oma ekskrementidega meie interjööri ilmestada- loomake magab rahulikult. Avan välisukse ja käsutan ta õue pissile. Koer ei liigutagi. Mina seisan uksel, pisarad silmis mind hetkega tabanud selguses. Kehra paberivabrik haiseb.
- Ja haiseb nii kõvasti, et helistan 1313. Nemad seal teatavad, et Lasnamäel haiseb ka, seega ei ole ma esimene, kes rõvedast lehast teada annab. Tore seegi. Vestleme paar minutit hingeõhust kui tervise indikaatorist ja lubame ühiselt rämeda keskkonnasaaste vastu võidelda.
- Kell on 6:53 ja me oleme alles Kunderi tänava Lasnamäe kanali-poolses otsas. Otsustan abikaasa kesklinna ära viia, et ta "minutipealt kell seitse algab"- lubadust ka täita saaks. Tee peal tekkinud diskussioonist "naine kui mehe tagala" oleme enam-vähem vigastusteta üle saanud.
- Vihma sajab, Kehra haisu on tunda Kunderi põigus, väike mure on poja pärast, kes tund aega koolini kuskil passima pidi (aga tema valik, lapsevanematega koos linna kulgedes juhib ta oskuslikult oma rahavooge ja säästab tervelt 22 krooni marsasõidu pealt), 9:30 hakkab loeng, enne seda tuleb tekstid sisse lugeda, pärast loengut kimada kodualevikku, võtta peale väiksem mehike ja loota, et Inglise Kuninganna visiit ei takista tal täna õigeaegselt eelkooli jõudmast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar