teisipäev, 21. november 2006

Vanade, sitatriibuga aluspükste koht on muidugi Tallinna taaskasutuskeskuses!

Vähemalt arvavad nii need, kes oma vana täispissitud pesu, maalriteksad, vanavanema aukliku päevateki, hallitanud kapukad jms. Tallinna taaskasutuskeskusse viivad. Ise veel nii õige näoga nagu teeks eiteamisjõulueelset heategevust.

Uskuge mind, see hais, mis kerkib üles, avades neid üheksat kotti kümnest, mille sisuga pole muud teha kui need prügimäele saata, ei meeldiks teile. See hais on rõve. Läppunud omakasupüüdliku mõtteviisi hais.

Inimesed, kes taaskasutuskeskuses sitta sitast eraldama peavad, on muuseas puhtad, haritud, töökad.
Nad kannavad kindaid ja peaksid kandma näomaske, et mitte saada vastikut haigust.
Nad ei jaksa iga toodud koti sisu enne selle omanikult vastu võtmist läbi vaadata.
Sest tuuakse väga palju riideid.
Sest väga lihtne on osta poest uusi.

Müügiks sobilik on sellest kraamist heal juhul üks kümnendik. Heal juhul.
Ja selle kümnendiku müügirahast tuleb ära maksta ka üüratud prügiarved, et taaskasutuskeskusse kokku tassitud rämps prügimäele sõidutada.

Kurat, mõelge, inimesed!
Ärge siis ostke niipalju.
Kasutage oma prügi jaoks oma prügikasti.

Mis see kõik mind peaks kottima tegelt üldse (ma ju olen enda arvates raskelt keskkonnateadlik) - ma tegin tekstiilijäätmetest lugu saatesse ja käisin mh taaskasutuskeskuses. Ja häbi hakkas.

Muidu, Aleksi Mäkelä "Pahat Pojat" filmis on täislastud kalsoonidele teine kasutusvõimalus ette nähtud- tõmmake need lihtsalt endale pähe kui panka röövima lähete.

1 kommentaar:

Piret Kooli ütles ...

on jah, või tegelikult ma tean paremat kohta: kirpparid. Seal saab ju raha ka.
Äkki võiks teha nii, et tooja AVAB ise oma kotid?

Täitsa vanad asjad