Lugesin mõni päev tagasi lehesabast, et taas saab esitada kandidaate Aasta Ema auväärsele nimetusele.
Selleks, et esitada, tuleb saata kiri. Postiga.
Ometi on Eesti Naisliidul, kes selle kena traditsiooni algataja, olemas ka oma koduleht.
Ehk oleks võimalik protsessi lihtsustada, kuivõrd nad ise kutsuvad "kõiki" kandidaate esitama, ja teha kodulehele vastav avalduse vorm, mille saaks elektrooniliselt täidetuna sealtsamast kodulehelt ka ära saata.
Mitte, et ma tahaksin kangesti kedagi sellele tiitlile esitada, aga k u i, siis kirja ma saatma küll ei hakkaks. Ei ole aega, uskuge või ei!
Maakonniti ja orgkonniti ja niisamakonniti viiakse läbi justkui teatavaid Aasta Ema eelkonkursse, antagu siis võimalus ka meie internetiseerunud põlvkonnale oma kandidaate esitada. Liina Olmaru? Piret Kalda!? Anu Lamp!? Minu Armas Õpetaja!? Minu Tore Naabrinaine!?
Me ei tea, kes on need võimalikud kandidaadid. Aga võib-olla elavdaks see muidu nii toredat üleskutset.
Seda sissekannet tehes, ega ma siis niisama... eks mul on oma kandidaat ka. Või lausa kaks.
Mulle endale sobiks väga Kauksi Ülle oma kuue lapse ja võro/setu kultuuri edendamisega.
Mu pesakõnnale aga, nagu selgub, Kati Murutar. Oma viie lapse ja ülemõistuse ajaplaneerungiga, kümnetest artiklitest-raamatutest rääkimata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar