Teeks õige näo, et Savisaart polegi olemas

Rõõmuga mu silmad näevad, et niipea, kui olukord on veidi maha rahunenud, hakkavad eestlased omade seast süüdlast otsima.
Savipätsist ma ei räägigi, lugesin hommikul üllatusega Juhan Kivirähki arvamust, kohe lisandus sellele Ansipi mahasignaalitamise-kampaania üleskutse, ja ullikesed ERList (see ei ole Eesti Roheline Liikumine vaid täiesti ootamatult tundmatu Eesti rahvusliikumine, ehkki lühend on identne) algatasid allkirjade kogumise Savipätsi tagandamiseks.

Lähme aga täiega leili ja magame maha võimalikud uued provokatsioonid, sest ega hullemaks ju enam minna ei saa. Anname sõna suust valget vahtu välja pritsivatele rahvuslastele, ja loomulikult Savisaarele.
Unustame ära, et nende politseinike seas, kes epitsentris viimastel päevadel ennastsalgavalt töötanud on, on väga palju naisi. Unustame ära, et kandideerides abipolitseinikeks, on oma head tahet kodumaale kasulik olla, näidanud üles eestlaste kõrval ka venelased. Peame meeles ainult purustuste suurust ja sündmuste ootamatust, jätame kõrvale selle, mida need sündmused endaga positiivses plaanis kaasa tõid.

Mu hea sõber, mereväeohvitser, juhtis tähelepanu vaid paarile olulisele "heale":
- me saime teada, kui palju oleme tegelikkuses tegemata jätnud venekeelse kogukonna Eestisse "sulandamisel"
- sai selgeks, kes on need inimesed, kellega me siin koos elame
- kellelegi ei tohiks enam tekkida küsimust, miks vajame märulipolitseid ja miks varustus maksab just niipalju kui ta maksab
- igal kodanikul on võimalus osaleda oma riigi toimimises, olgu siis valitsusele solidaarsust avaldades rahulikult oma elu elades või abipolitseiniku väljaõpet taotledes või sosnovski karuputke tõrjudes
- me nägime, kuidas poliitikud olukorras reageerivad. Annaks jumal, et meie mälu kestab järgmiste kohalike valimisteni ja järgmiste riigikogu valimisteni.

Kõige efektiivsem oleks antud olukorras minu arvates Savisaart ja tema kaaskonda ignoreerida. Nimetagem seda meedia kollektiivseks mäluauguks. "Mis Savisaar?" "Kes Savisaar?"

• Tervitan siinkohal Rahvaliitu, kes põhimõtteliselt on kollektiivse mäluaguga juba alustanudki. Etsi nime nad niiväga enam suhu võtma ei kipu. Leping peideti ka häbelikult laua alla.

• Eeskujulikult on mälukasse astumas ka Inno ja Irja blogi, kus tänased sissekanded peaasjalikult lustakat klubilist tegevust ja värvikaid noorusaegu kajastavad. Vähemalt ei anta seal Savipätsile sõna :) .

P.S. Tänud Marekile Savisaare portreeparaadfoto eest!