Võtsin nimekirja mõnest kohast lahti ja lugesin, mis ameteid peavad need inimesed, kes oma allkirja on andnud.
Oi-oi, oinalugu, herr linnapea! Seal on mh. pensionär, trollijuht, pagar-kondiiter, töödejuhataja, üliõpilane, arst, arhitekt, jne. jne. No ja täitsa õudne, mõni nimi pole üldse eesti marurahvuslastele sobiv.
Kahtlemata ei ole need valijad. Vähemalt mitte n e e d valijad.
Aga mis siis saab kui on?
Ah, vahet pole ju.
Juhul kui on, siis on neid räigelt mõjutatud.
Juhul kui ei ole, siis on herr linnapeal poogen. Tema neid inimesi ei tunne ja ammugi tal neid vaja on.
Küll aga saaks edaspidi allkirja andnute suhtes rakendada mitmeid kasvatuslikke meetmeid-
- neil ei lasta eelisjärjekorras vanalinnas kortereid erastada,
- nad jäävad ilma linna(pea) poolt pakutavatest soodustustest (oli see 700 kr pensionärile korralist toetust? ranitsaraha? beebipakk?),
- kui õppust ei võta, siis praeguste linnakodanike puhul kaalutakse võimalust nad Võrumaale välja saata ja võtta neilt igavesest ajast igavesti linnakodanikuks saamise võimalus.
- Ja nii edasi.
Ma imestaksin siiralt, kui nendest, rohkem kui kaheksakümnest tuhandest allkirjast (mida on rohkem kui sai THI presidendivalimiste eel) midagi edaspidi sõltuks.
Aga... tegelikult oleks mul ju hea meel, kui midagi muutuks.
Meis endis on midagi juba muutunud, ja see on kuradima hea.
Mingi mõte on Eesti elule tagasi tulnud, eks.
Mõne oina arvates on allkirja andnud oinakari. Maaelu veidi tundes, kui neid oinaid on 80 tuhhi, võib mõndagi mõnusat korda saata.
1 kommentaar:
inimese tahte väljenduseks saab olla ainult id-kaardiga või paberil antud allkiri.
Postita kommentaar