laupäev, 15. september 2007

Sadistab ladada!

Oli ju alles sinine taevas ja soe päikesepaiste, istusime Pipiga maja lääneküljel päikeselaigus. No ja nüüd sadistab ladada. Ja tünn ei taha kütet alla võtta, vihm leiab korstnamütsigi alt tee ahjuni.
No ehk siiski me saame täna tünni, st. saavad külad ja saavad omad, mina ei riski.

Eile oli üsna... jube päev. Aga ma kirjeldan seda ükskord hiljem. Lihtsalt mõnikord puutun ma oma töös kokku inimestega, kes veeretavad vastutust, sõimavad valimatult ega taha tunnistada vigu. Aga mis teha, mis teha. Kui sa oled oma isa kulul elav blond noorpoliitik ja satud kogemata kombel juhtima MTÜ-d, siis ajab ju marru, kui tegelikult nägid oma turvalist tulevikku riigikogus... aga seal istub nüüd hoopisiki arukas ja kaunis Keit Pentus (isegi Taavi Rõivas tundub selles taustsüsteemis arukas ja kaunis. Ja arukas ja kaunis... eriti seda viimast.)
Loo lõpp oli traditsiooniline- Suur Valge tormas olukorda päästma, tädi MisTeieJuristiNimiOn kurtis, et hoopis mina olen väga kole inimene, et julgesin arvete tasumise kohta küsida- ja loomulikult leppisime kokku, et ma enam selle projektiga oma hingerahu huvides ei tegele (sellest muidugi ajalugu vaikib, et mu hing selle otsuse peale sugugi rahul ei olnud ja ühel vähestel kordadel elus haudub kauges tulevikus kättemaksu- mitte praegu, aga kunagi... küll siis peerud kahel otsal... kusjuures tädi peerud, mitte allakirjutanu omad, eksju).

Nii kõrvalepõikena, kes teist teab kedagi, kes teab kedagi, kes on kuulnud midagi Maailmapäevast?
Või sellest, et üleeile võistlesid omavahel eesti jalgpallurid, MTÜde esindajad ja ajakirjanikud? Pressiteade laksas postkasti viis tundi enne üritust. Maailmapäeva kohta pole lisainfi tulnud. Kohalviibinute sõnul oli hommiku, Paeti esinemise ajal platsil umbestäpselt 2 inimest ja minister polla tahtnudki sõna võtta... aga teda sunniti. Küllap aitas kaasa ka teadmine, et välismin. on antud üritust toetanud rohkem kui poole miljoni krooniga.
Vaatan huviga uudiseid kõigil kolmel kanalil, kes neist siis kajastab seekord seda nii suurejoonelist üritust.

Tuleb taas kord au anda Eestimaa Looduse Fondile, kes on kõikide muude tegevuste kõrval võtnud üllitada korraliku "maailmalehe" eilse Sirbi vahel. ELF saab hakkama, olgu siis vähese raha, päris vabatahtlike jõudude või vaenlaste parastamise saatel. Nemad ei saanud kelleltki mitte sentigi seekord, aga võtsid tõsiselt. Taaskord.
Eesti Roheline Liikumise all olev Õiglase Kaubanduse tegevusharu on viimasel ajal ka päris aktiivne- seda tänu nende karismaatilisele liidrile. Seda, et nad on nõus välja tulema väga vähese etteteatamisega ja tegema oma tööd vabatahtlikult ja entusiasmiga, me teame. Paraku oli tänane Maailmapäev tõsine ressursi raiskamine- miks aetakse inimesed välja viimasel minutil ega hoiatata neid, et üritust tutvustav töö on tegemata (s.t. ei sisaldu poolemillises eelarves).

Ah, mis ma kidun. Iga päev kuulen lugusid ja veendun ise ka selles, et meie noorte töökultuuris on toimunud murrang. Paraku mitte paremuse poole. Kui poes juhtub üha sagedamini, et tunned end viibivat deja-vu situatsioonis, kuldsetes kaheksakümnendates, mil müüja võis sulle nähvata, selja keerata või viineriga vasta pead virutada; ja riigiasutustes paistab välja ameerikalik mentaliteet- võimaldada justkui-töötegemist võimalikult paljudele ametnikele; siis vabaühendused võiksid ometi vabad olla kasuahnetest, vassivatest, politiseerunud, ebapädevatest, jne. inimestest, kelle ainus eesmärk näikse olevat kasutada lugupidamisväärset organisatsiooni järjekordse hüppelauana karjääriredeli kõrgemale pulgale.
Ei saa see kaua kesta.
Või saab?
Mina sakutan oma poisse küll jätkuvalt, et neist normaalsed tüübid kasvaksid. Vanasti nimetati seda töökasvatuseks, tänapäeval lapstööjõu kasutamiseks, aga minu meelest on oluline, et nad õigel ajal saavad selgeks, mida tähendab korralikult tööd teha. Ja kui hea on see tunne, et oled i s e teinud tulemust ja ise oma tasu auga välja teeninud...

Kommentaare ei ole:

Täitsa vanad asjad