Vaatame ETV-st isadepäeva kontserti, lõpetasime mõni aeg tagasi piduliku hommikusöögi.
Niisiis ei ole me veel haiglas :-)
Tütarlaps võtab väga rahulikult, öösel otsustasime justkui üheskoos, et tühja neist selga raputavatest valuhoogudest, uni on magusam. Ja... magasime sünnituse seekordse (järjekordse) alguse maha.
Hommikul asusin askeldama, tegin kähku kuumi võileibu, sest ausalt, ega ma olnud ju arvestanud sellega, et me saamegi kodus isadepäeva tähistada...
Valud käivad, aga sõltub asendist, kui püsti olen, siis on see lihtsalt üle hingatav, kui istun (ja seda ma praegu teen, sest eile ei saanud artiklit valmis), on natuke puhkida ikka ka vaja.
Aga põnev on! Tirts patsutab mind kõhupoolt ja tundub, et on nüüd vist ikka ära otsustanud.
Isegi tahaks juba uudiseid, onju:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar