neljapäev, 8. mai 2008

Kasvamise rõõm

Panen lihtsalt tuleviku tarbeks kirja, sest ega ma ometi ei täida ju beebiraamatut vms.
Eile mõõtis-kaalus arst Nööbi üle. 70 cm, 7300 grammi ja pooleaastaseks saamiseni 3 päeva. Lõpuks ometi saime ära teha ka ettenähtud kompleksvaktsiini. Lisaks avastas Kadri 2 alumist purihammast- ühel ots juba läbi murdnud, teine kohe tulemas. Ja ees on lõikumas alumised II lõikehambad. Huvitav, äkki Nööbil ülemisi kikse ei tulegi?
Umbes kümmekond päeva istub Nööp iseseisvalt ja toetamata, saame installeerida suure söötmistooli. Potti püüame kah üht-teist, peaasjalikult seda teist, mis kenasti õunapuudele väetiseks sobib. Poisid said mul päeval mähkmeta hakkama veidi alla aastastena, ööd jäid EE-l kuivaks 16-kuusena. Mingit potisundust või -kultust me majas ei esine. Laps ise teab, millal on õige aeg. Muidugi oleks jube tore mähkmetelt säästa, aga mingi vabadus võiks titele jääda titt-olemises, kui jäigalt joont ajaks, siis ei saakski muud teha, kui passida iga punnitamist ja ähkimist. No tänan, ei. Kui võimalik, on lubatud paljas peff ja nagu näha, titel tilgub üsna tihedalt- ega mul ju polegi muud teha, kui peale passida, onjueksju.
Mis vaktsineerimisse puutub- jah, ma olen seda meelt, et vajalikud süstid on vaja ära teha. Aastatuhande arengueesmärkideski on välja toodud vaktsineerimise olulisus- ennetades levinud haigusi on võimalik päästa miljoneid elusid. Et siis nagu Aafrikas ja Kagu-Aasias lapsi vaktsineerime, aga Eestis propageerime "looduslähedast eluviisi", mis mh sisaldab vaktsiinidest loobumise? Kadri ütleb, et õnneks 95% vanematest siiski lubavad oma lapsi süstida; ka vaktsiinid, mida lastele manustatakse, on järjest puhtamad ja paremad.

Tänavu on emadepäeval kohe suuuuuuuuuuuuuur pidu:) Tips sündis isadepäeval, aga et siis emps ka pääseks torditeost emadepäeval, no unustage ära! Oleme kogu kambaga Teenusel, tähistame seal ühekorraga nii kevadise suurpuhastuse, emadepäeva kui Nööbi sünnipäeva. Lahe!
Emadepäeva laksu, st. ohjeldamatult löristamist und pisaraid saan laupäeval kätte, siis on Estonias VHK kontsert. Ilmselt nii kriitilist ujutamist nagu aasta eest, ei tule. Olen märganud, et enam ei aja mind võõra lapse naeratuse nägemine või luuletuse lugemine hullusti nutma, ju see mu ohjeldamata emotsionaalne sulamine igal võimalikul hetkel ikka rasedusega seotud oli. Vot ei oska ütledada, oli see siis hea või halb.
Tabavalt ja humoorikalt kirjutab neist asjust armas sõber Axik- mäletan teda tõeliselt andeka emakeeles kõneleja ja kirjutajana, aga ingliskeelsenagi kõlab ta kadedakstegevalt värvikalt.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Npjah, su tibul ei pruugi autismi avalduda, aga ta lapsel juba suur tõenäosus, sest vaktsiinid mõjutavad ka geene.

Unknown ütles ...

mina tahaksin näha viidet teaduslikele artiklitele, mis selliseid väiteid põhjendavad. seni, kuni keegi pole mind veenanud, usun ma neid teadlasi, kes on uurinud vaktsineerimise vajalikkust ja seda tõestanud. rõuged, muuseas, kadusid maailmast tänu vaktsineerimisele.

Sillu ütles ...

Uurisin vaktsineerimise teemat kunagi ühe loo jaoks ja jõudsin järeldusele, et informeeritud otsust selles küsimuses on praktiliselt võimatu kujundada. Lapsevanem peab kaaluma järgmisi tegureid: haiguse tõsidus, haigestumise tõenäosus, vaktsiini võimalike kõrvalmõjude tõsidus, vaktsiini võimalike kõrvalmõjude esinemissagedus; lisaks veel haiguse hävitamise vajadus maailmas, vaktsiini tootva firma vastutustundlikkus/-tundetus. Võimalik, et kaalumist vajavaid asju on veel, samas kui mingilgi määral arvestatavaid andmeid on meil ainult kahe esimese teguri hindamiseks, teisi ei suuda meile objektiivselt anda ei perearst ega Internet.

Asi, mida ma oma lapse puhul olen teinud, on vaktsineerimise kava hõrendanud, et immuunsüsteem saaks rahulikult toibuda igast immuniseerimise sarjast.

Asjad, mida tasub mu meelest globaalsel tasandil mõtiskleda: kas me tahame maailmast hävitada kõiki viiruseid, mis inimesi ja inimestele vajalikke loomi nakatavad, või soovime seda vaid surmavate viiruste jaoks; kas vaktsineerimise teemalist uurimistööd peaks rahastama ja tellima ravimifirmad või riigid; kas näiteks sugulisel teel või süstimisega levivate viiruste vastu vaktsineerimine ei propageeri mitte ühiskonnale vähem vastuvõetava käitumise levimist (maakeeli hooramist ja narkotsi tegemist).

Filosoofilisemalt võib veel mõtiskleda, et kas me ikka teame, mida toob kaasa mõne viiruse hävitamine Maamunalt?

Ühesõnaga, liiga palju küsimusi, et neile vastata, seega otsused siinkohal saavadki käia muarust vaid kõhutunde järgi ja kedagi ei tohiks ühe või teise või mõne kompromissvariandi valimise pärast halvustada.

Täitsa vanad asjad