Ah, teate, maiviitsi!

- Emakeelega on meil viletsad lood. Kindlasti teate kedagi, kes tunneb kedagi, kes kirjutab "vaksineerimine" või Säänt Eksüperii. Kelle elus on mõis-mõisa-mõisa ja paar armast koduroju.
Ah, teate, maiviitsi!
Meie lehe keeletoimetaja ütles, et blogida on mõnus, keegi ei kontrolli su keelekasutust, keegi ei karju grammatikareeglite eiramise peale- saad olla vaba ja mänguline. Saad jah, siis kui (ema)keelt valdad. Aga kui ei valda? Ja pead selle keelega töötama "valdkonnas" ja raha teenima?
Ah, teate, maiviitsi!
Suur Valge arvas, et autoril, kel emakeelega probleeme, on kaks valikut- kas minna (ema)keele kursustele või mitte seda tööd teha. Telekeele espetsiifika on nagunii veidi teistsugune, "lihtsustet"- kokku-lahkukirjutamise vigu kokku ei loeta, oluline, et tekst eetris õigesti kõlaks.
Ah, teate, maiviitsi!

- No ja siis peaks vist Polkovniku Lese üles otsima. Või vähemalt sellesse rolli sisse elama. Sest mida rohkem ma oma tervist kontrollimas käin, seda segasemaks asi muutub. Iga jumala arst, kes sulle visiiditasu eest teenust osutab, räägib ise juttu.
Poolteist nädalat tagasi mõõtsid nad mu tite suuruseks alla kahe kilo. Ja soovitasid looduslike vahenditega oma verd tugevdada, titte kasvatada ja lõpuraseduse rõõmude vastu võidelda.
Eile käisin uue tohtri juures, kes teatas, et titt on juba praegu (kaks nädalat enne tähtaega) kindlalt kolmekilone. Aga kõht on väike.
No mida ma siis räägin! Kõht ei ole väike, mina olen ümber lihtsalt oluliselt tavapärasest suurem ja kõht ei paisku seetõttu väga esile, aga titte olen ma täis varvastest kaenlaaukudeni. Eriti noil hetkil, mil ta otsustab kõhunaha tugevust proovida ja endale seespool ruumi teha.
Ah, teate, maiviitsi!
Siis kirjutas tohtriproua, muiduvägameeldiv, mulle kotitäie kreeme-salve-vitamiine-tablette, et "sünnitama minnes ikka jaksaksime". Ahah, mhmh. Tema ja mina?! Einoh, iseenesest pole mul selle vastu midagi, kui ta poole eelseisvast enda kanda võtab. Ainult, kus ma tean, et ta ka neid tablette sööb?
No ja toiduratsiooni tegi ettekirjutusi alljärgnevalt: hapukapsas, hapukurk, nektariin, granaatõunamahl (jäkkkk!!!!!), loomaliha (see õnnestus mul eile üle küpsetada, kartsin, et kodused ei söö verise triibuga mediumit), kala, kana, jätkuvalt probiootilised tooted...
Mis ei tähenda, et ma saaksin õhtul süüa palju suurt midagi peale näkileiva.
Ah, teate, maiviitsi!
Üleüldiselt tundub mulle, et mu närune elu keerleb ümber lapsesaamise.
-Kodus muud ei ole, kui "kuidas sa ennast tunned", "mine ometi puhka", "kas see on ikka hea mõte tööl käia", "ma ei jaksa praegu su selga masseerida" jne.
-Telefon heliseb päevas korda kümme, helistavad sõbrad-tuttavad, kes tahavad teada, kas ma olen veel ühes tükis.
Ja nii iga päev.
Ma luban teile, ma panen siia avaliku kuulutuse üles, kui mingi tükk minust on irdunud.
-Olen aru saanud, et ma polegi maailma kõige viimane põhjendatult paks. Meie uus (ja muuseas, väga ilus!) režissöör saab märtsi alguses emaks. Mehe vennanaine on poolteist kuud võidelnud esimese trimestri jubedate kannatustega. Jne.
Mille peale mu vanem poeg arvas, et kas see ongi "hullult lapsi", kui kaks inimest minu tutvusringis rasedad on. Njah.

- Väljas on miski sügiselaadne asi, agamuiduvägailus. Ja vähemalt kolmel sõpsil-tuttaval on täna sünnipäev.