Nojah. Talvemuinasjutt täiega.Eile oli napikas. Sõitsime Tuhalasse, lugu tegema. Väga kaugele ei jõudnud, Lollioru kurvis ei pidanud auto kummid ja nii me kraavi libisesimegi. Suur kuusk jäi mõni samm minust paremale.
Kummaline, kuidas sellisel hetkel aeg voolab teistmoodi. Aeglaselt. Jõudsin silme eest läbi lasta stseene senisest elust ja mõelda: "Jess, proua produtsent! Töö on olulisem kui perekond. Ja küll see kahenädalane endale uue ema leiab, eksju..."
Külmavärinad tulid alles kodus. Enne seda sebisin sõbranna oma Mersu-jeebuga meid välja tõmbama; appi tuli ka Pikaveres elav hollandlasest korvpallitreener, kes juhtumisi Defenderiga mööda sõitis. Kordamööda nad siis vedisid, Sanna tagant ja hollandlane eest. Üle tunni aja ukerdasime.
Kraavist välja saanud, saatsin ope joonelt toimetusse, ei mingit võtet rohkem sel päeval.
Hää, et väga lapseootel nooruke režissöör kaasas ei olnud- miskipärast seisin risti vastu ta talvenautlemise tahtmisele ja ei lasknud teda võttele kaasa. Vabandasin välja külma ja tuisuse ilmaga.
Piim jäi rindadesse alles. Nööp istus öö otsa läbi une ühe ja teise otsas. Ju siis talle ekstreem sobib.
Aga tõesti, ärge tehke järgi.
4 kommentaari:
Uhh, tõesti väga napilt läks siis. Hea, et kõik siiski korras.
a ei ole ju korras.
Suvekummidega (jajah, blog.tr.ee näitas selles postituses: "suvekummidega") talvel maanteele sõitma minnes võid end järgmisel korral kraavi asemel leida hoopis asjassepuutumatu kodaniku auto radiaatori vahelt. Või vastupidi.
Viimane, mida mina talvel sõites näha tahanksin, on minu suunavööndis lähenev karussellitav Primera. Auka, palun ära tee.
aga kas kahenädalase tite kõrvalt ei peaks võima südamerahus kodus istuda hoopis?
koristasin "suvekummid" laialt ringilt ära, ehkki need olid kõige suuremad tegijad selle õnnetuse juures. oleksin ise pidanud silma peal hoidma teatud tehniliste üksikasjade õigeaegsel toimetamisel, aga no tõepoolest... natuke teiste asjadega on tegemist olnud :)
mis puutub kahenädalasega kodus olemisse, siis enamuse ajast olengi kodus, titt rinna otsas- see ei takista artikleid kirjutamast jms. aga saate lugude intervjuusid ei tee minu eest keegi ära, selleks pean paariks tunniks kodunt välja põikama.
sel ajal on kodus isa, ja laps magab :) niiet, lausrongaemana ma end ei tunne.
Postita kommentaar