Nii juhtubki, et käidud saab mitmelgi pool, nähtud-kogetud saab mõndagi; koju tulles aga-võta näpust-kui ei teaks, et seal olid, siis ei usukski! Piltide pealt vaatavad vastu võõrad näod, taimed ja mäed, filmilindil liiguvad need, kel tarvis seda teha. Ja kas ma ikka käisingi seal...Mare õnneks soostus mõnel korral mu tibikaamera objektiivi ette jääma. Viimasel päeval sundisin teda funikulööril poseerima- et ikka Gruusia kuulsaim suusakuurort või nii. Ja tõenäoliselt antud ajahetke heledamajuukseline tütarlaps kah.
Siis tõestasin Marele, et tibikaameral on olemas miski makrovõtte-laadne režiim ja pildistasin mägede kuulsaimat kevadkaunitari, mahlakat lumikellukest, mis kasvab vaid Kaukasuse mäenõlvadel.Sinise taeva taustal tilluke valge, rohelise südamega õis- puhas ilu, eks! Ja jälle heledajuukseline.
Viimaks maksis Mare kätte ja pildistas Lollide Küsimuste Osakonda koos lumikellukestega. Las ta siis ollab. Selline tõestus täitsa ise kohal viibimisest. Tähelepanu siiski lumikellukestele, kui heledapäistele jutt ülal juba läks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar