Võtame rahvaste sõpruse terviseks!

Õnneks ei sundinud keegi meid konverentsil paigal istuma; põhilise ajakirjanikele mõeldud koolituspäeva sõitsime nagunii Brukselli lennugraafiku alusel maha. Nii saimegi rahulikult kaamera ja fotoaparaadiga lähikonnas ringi uitada ja muljeid jäädvustada.

Mulle meeldib võõras kohas kulgeda mõnda aega täiesti omaette, isegi siis, kui keelt ei jaga ja suunaviitasid lugeda ei mõista- tõsi, Gruusias sellist olukorda ei teki, sest seal räägivad lambakarjusedki paar sõna vene keelt ja asjad saab igal juhul aetud- omaette olemise võlu peitub inimvaikuses, mis häirimatult su ümber neil hetkil püsib ja laseb ligi vaid need hääled, lõhnad ja tunded, millest hiljem saavad rännumälestused.

Muljete rohkus ei olene reisi pikkusest, ehkki mind üha ja üha hämmastab meie raugematu kirg korraldada kahepäevaseid ärireise ja mahutada neid ühte nädalasse võimalikult mitu. Selline reisimine on nagu epeesport- vehid, mis sa vehid; torkad, mis sa torkad- külge ei saa midagi. Väike elektrilöök ainult. Ja ristike kaardil, kes muidugi oma saavutusi sel moel ära tähistada tahab.

(Rääkides keskkonnasäästlikust suhtumisest, siis ärireisimine ja keskkonnahoid, aga samuti ka paketireisimine ja loodussääst näikse üksteisest valgusaastate kagusel seisvat. Ma ei tea päris täpselt, kusmaalt võib lendamise ja paigalviibimise suhet mõistlikuks lugema hakata- see on ükskord ühe omaette loo teema. Säästvast reisimisest on mujal maailmas kirjutatud, meil minu teada siiani ei.)

Mulle on oluline võtta reisil olles endale vähemalt üks päev. Panna see kinni iseendaga olemiseks. Lubada ennast iseendale aegsasti ära.
Kui muu ei aita, näitan natuke hambaid ja eraldun paha tuju pealetulemise tähe all. Gudauris ei seganud mind keegi, sest Mare on märksa eraklikum kui ma ise. Nii me siis kõndisime esimesel võimalusel laiali- mägedesse. Minu jaoks saabus pealelõunal surnud punkt, magasin paar tundi, et jaksaksin hiljem tööülesandeid täita. Unes nägin teadagi... lendamist. Kummalised unenäod saatsid nii Mare kui mind kogu sealoleku aja, vahetasime hommikuti lõbusalt muljeid. Ei tea, kas va euro ja põlise vastandumine põhjustas trolliunesid või oli see lihtsalt muljete üleküllus... või elasid kõrgel mägedes koobastes tõepoolest muinasjutulised heatahtlikud olendid...

Õhtul korraldasid taanlased konverentsilistele Rahvaste Sõpruse Peo. Pakuti Gruusia veini, isegi mingeid toite, mis veidi meenutasid traditsioonilist Gruusia kööki. Toostid olid mägede poegadele omaselt lüürilised, vahepeal tundus mulle, võhikule, et grusiinid, tadžikid, aserid ja türklased lausa võistlesid omavahel veidi, kes kõige luulelisema toosti öelda mõistab. Või toredama jutu vesta... Samas on selline tegevus alkoholi ületarbimise ohu seisukohalt igati mõistlik- paari tunni jooksul sai heal juhul kaks klaasi veini joodud; isegi tinistamisest ei tulnud midagi välja- aina pidi keskenduma suurepärastele toostidele.

Ungarlaste eestvõttel mõeldi välja seltskondlik meelelahutus. Iga delegatsioon pidi esitama mõne omal maal tuntud laulu. Meie laulsime regilaulu õndsast kolhoosikorrast ja miilitsatest, kes aia ääri mööda käivad. See oli päris naljakas kui kõik see rahvas "tsiir-ai-tsimma-tuleb-miilits" kaasa möirgas. Itaallane laulis "Sole Mio't" ja inglane " Waltzing Matilda't" ja Gruusia arvukas delegatsioon sulnilt mitmehäälset "Suliko'd".

Ühel hetkel enam ei jaksanud. Ainus mõte- oma tuppa, magama! Jõudsin veel natuke oma pead vaevata selle üle, kas üksinda kahekümneruuduses hotellitoas laiutamine on väga keskkonnavaenulik tegevus või peaks soovitama hotelliomanikele palgata üks korralik arhitekt, kes toad liikuvate vaheseintega kergelt ümberkorraldatavaks kujundaks... ja juba ma magasingi.

* Lisatud piltidel on killuke meie hotelli ümbrusest- mõnus gruusia papi, pihus peidus klapiga Nokia või Samsung- nende paari päeva jooksul ei kohanud ma vist tõesti ü h t e g i mobiilita kohalikku! Isegi Kazbeki küla kõige vanem moor rääkis mobiiliga! Uskumatu vaatepilt kõikjal silma paistva vaesuse taustal.

* Otse hotelli tagant leidsin mälestusi lapsepõlvest- toreda kollase paziku.

* Kõrgust näitav märk kõneleb enda eest.