neljapäev, 27. juuli 2006

Lühidalt liikluskultuurist

Olete tähele pannud, et Postimees on liikluskultuuri(tuse) küsimuse väga tõsiselt käsile võtnud? Tänuväärne! Ka viimases Ekspressis oli päris hea artikkel jalakäijate ülekäiguradadel toimuvast. Enamasti räägivad lehed siiski autojuhtidest.

Sõitsin umbes pool tundi tagasi läbi oma koduasula raamatukokku, tegin seda autoga, sest väiksem poiss tahtis kaasa ja jalgrattal lapsetooli ei olnud, jne. Sõnaga, keskkonnasaastamise mõttetum näide. Aga mitte sellest ei tahtnud ma.

Tee peal pidin mitmel korral hoolimatutest jalakäijatest sõna otseses mõttes mööda laveerima. Sest liikluskultuuritus ruulib! Käin, kus tahan, käin, kuidas tahan.

Paar kuud tagasi olin roolis, kui minu ees sõitnud auto tund pärast keskööd maantee keskjoone lähedal kakerdava, väljavalgustamata inimese (tõenäoliselt) surnuks sõitis. Eelsõitnud autos istusid kolm noormeest, kellest ükski ei olnud purjus ja kes hoidsid mind väevõimuga tagasi, et ma ei läheks kraavi lennanud ohvrit vaatama, sest "vaatepilt on naisterahva jaoks liiga õudne."
Kuivõrd kohe peatunud rekkajuht tegutses kannatanuga kiirelt ja asjatundlikult, siis polnud mul tõesti mingit mõtet juhtunut veel tugevamalt mällu söövitada.
Mõtlesin nendele poistele ja ka kraavislebavale õnnetuse ohvrile- kui lihtne on mõne sekundiga neli elu pea peale keerata! Ja kui vähe on selleks vaja...

Olen auto pimedal ajal korduvalt peatanud ja vestelnud teeserval kõndivate jalakäijate või jalgratturitega, kes ei hooli ei helkurist ega enese mingilgi moel autojuhtidele nähtavaks tegemisest. Tuletanud viisakalt meelde, et nende endi huvides on ennast meile, autojuhtidele, nähtavaks teha. Olen andnud autost, kui on, helkurigi. Mõnikord olen ropult sõimata ka saanud. Aga õnneks vaid mõnikord.

Täna, asula vahel, imestasin, miks mitte keegi ei mäleta enam kuldreeglit: kõnni alati vasakul pool teeserval, nii, et näed vastutulevaid autosid. Võibolla siiski peaks liikluskasvatuse lülitama uuesti koolide ja miks mitte ka kõrgkoolide-kutsekoolide kohustuslikku õpekavasse?

Kuidas see kõnekäänd ongi: "raske õppustel, lihtne lahingus?"

Kommentaare ei ole:

Täitsa vanad asjad