Ma olen siiani hoidunud blogis poliitilistest kaagutustest ja kommentaaridest; õnneks on piisavalt suur see inimeste ring, kellega silmast-silma päevateemadel arutleda. Nüüd siis mõtlesin, nagu Karupoeg Puhh, et teeks ka ühe tagasihoidliku tähelepaneku. Või isegi ettepaneku, mine võta kinni.
Vaadake, ajalehed on täis, et kõik on tehtud täis, ja tänaval on kodanikud täis ja mõõt on täis, aga tänavad on miskipärast ikka otseütlejatest tühjad. No on olnud mõni piketikene siin-seal, aga ei midagi meeltavaldavamat.
Arusaadav, pangalaen, kindel töökoht, argirutiin, lõppev suvi, algav kooliaasta, jne.
Võtame siis midagi ette, kui tõesti tundub, et pideva tahapanekuga enam leppida ei suuda.
Tartu maantee aktsiooni mäletate? Neli sõidurida, kohe ja korraga. Ikka parem kui praegune edasi-tagasi Manala maantee, hea kui on edasi-tagasi... Koguti pea nelikendtuhat allkirja poolt.
Toomas Hendrikut toetate? Tahate temast presidenti? Pigem jah kui Rüütel?
No aga palun, kordame. Korraldame allkirjade kogumise oma presidendikandidaadi poolt- minu arust on seda ennegi tehtud, tõsi, kogumine käis umbes turuväraval ja... lõpuks, miks ka mitte.
Meil on veel veidi (täpsemalt kolm nädalat) aega, et internetis vastav koht avada (mina kahjuks ei oska, kohe tunnistan, autoga sõitmine tuleb mul märksa paremini välja), saata noored aktivistid tänavatele, näidata oma kodanikukohusest kantud koosmeelt.
Ehk tuleb kellelgi veel märksa kenjaalsem mõte, kuidas endast mõistlikult märku anda.
Ahsoo, et ei tahaks nagu oma nime kuskile alla kirjutada... et oleks teadnud, et selline ettepanek tuleb, oleks kohe kodunt ära läinud...
Vat siis ei ole meil millestki rääkida. Siis oleme tõesti oma rahvasaadikuid ja kogu seda kammajaad sajaga väärt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar