Eelmise sissekande jätkuks- mine tea, kas sellest tingituna, et Express Post juba oskab mu blogi lugeda ja linke, kellele vaja (näiteks mu sõpradele) edasi saata või hoopis sellest, et ka Elion aeg-ajalt skriinib tagasisidet netist- kuigi nad peaksid jummala kindlad olema ju oma monopoolses headuses- igatahes helises täna pärastlõunal mu kaasaliikuv kõnetraat ja tehnik teises otsas teatas: "Noh, ma olen nüüd siin. Teie õuel. Vaadake. Teil on siin mets."
Ehk siis teisiõnu, Külatee 3 on täitsa olemas küll, aga meie õuel see ei toimi ja ilmselt toimima ei saa, vähemalt mitte enne, kui vald või lausa Harju maavalitsus on midagi mastide ehitamise osas ette võtnud.
No on muidugi lihtsamaid lahendusi ka. Näiteks see, et vastuvõtja pannakse puu otsa. Sellessamas metsas, mille sees me elame. "Aga noh, rohelised kindlasti on selle mõtte vastu ja ilmselt peate siis ikkagi aasta veel ootama." Mispeale ka kärtsatasin, et kurat, mina olengi roheline. Ja kui mul on valida, kas tõstukiga vastuvõtja puu otsa ja siis liimiga või nätsuga kinni või minu poolest, kuidas iganes, kui lubatakse, et kruvisid ja naelu ei ole- või internet kauges tulevikus, mille saabumises keegi kindel ei ole (Külatee4, jälle see jätkusuutlik vallavalitsus, maavalitsus(!) ), siis olen ma piisavalt roheline küll, et see karikas endale peale kallata ja valida siiski puu otsa minek.
Eks ootame-vaatame. Aga vanajumalal hakkas minust vist tõeliselt hale, sest täna õnnestus GPRS-ühenduse loomine. Maksan end emaseks ja kiidan Elioni juba ette taevani, lootuses, et tõepoolest, puu otsa tagasi tähendab ühtlasi netinisaga edasi.
1 kommentaar:
niipalju kui ma sellest külatee3 asjast tean ja ka üldse wifist, siis suht paljudel on puu otsa mast pandud, kuna muud varianti pole. siiani pole kuulnud seda kah, et keegi oleks selle teo eest munadest ilma jäänud.
Postita kommentaar