- Ma ei räägi antud hetkel rasedusmasendusest. See on täiesti olemas ja kui ma enam kuidagi ei saa, siis lähen ja elan ennast Perekooli foorumis välja, eksju. Aga siin käivad viisakad inimesed, kes teevad vahet sõnadel "ökonoomika" ja "ökonoomia" (või meeldib neile tähti närida samati kui mulle) ja ma siis parem ei räägi sellest, kuidas mulle tundub, et mina olengi üks neist elevantidest, kelle najal maailm püsti püsib (kui mitte see ü k s ja ainus, kelle najal...).- Tegelikult on asi siis nii, et ... meie vanem poeg on viisteist, saab kevadel kuusteist. Selline, tõsine ja tasakaalukas tüüp. Tihtipeale mulle tundub, et meie pesakonnas on tema kõige tasakaalukam. Ma olin üsna noor (mitte roheline), kui ta sündis, sestap otsisin tükk aega õiget suhtlustasandit- et mitte liiga "emmeda" ega samas muutuda lobedalt sõbramehelikuks.
Enivei, tore inimene on. Kui uskuda nooremaid naiskolleege, siis kena inimene ka.
Aeg-ajalt tuleb ette, et ma rakendan teda mingite tegemiste juures. Praegu käib meil kõva ettevalmistus ühe teadussaatega, aga see on selline raju värk, võhma ja nutti nõudev.
Paneme piloodi jaoks võistkondi kokku ja poeg soovitas oma kooli füüsikaõpetajat. Mina sain aru, et tegu on aktiivse noore meesõpetajaga.
Hakkasin siis täna kooli kodukalt otsima, et kes see nende füska on. Teretulemast, kõik puha naisterahvad... Kantseleis itsitati vastuseks, et on jah, puha naisfüskad neil ja kus ma võtan, et mees jne.
Sõnaga, kandsin naisõpetaja meeskonna koosseisust maha.
Poeg tuli koju ja ütlesin, et näh, tuleb otsida uus inimene, "teil ju naisfüska! "
- Mis siis sellest?
- Noa ta ei jaksa joosta ja ei jaga midagi.
-Khmm... kus sa seda võtad? Ta on väga lahe ja kus sa võtad, et ta joosta ei jaksa? Ja kus sa võtad, et ta nutikas ei ole!?
Vot, kuram, sel hetkel tundsin ennast tõelise mutina.
Lähen loen ajakirja "Jobu" edasi... see sobib mulle kohe täitsa. Eriti see koht, kus Jüri Pino räägib karjäärinaisest ja prof. Kolga soovitab minusuguste jobude vastu meestel üles tõusta...
No ütle praegu.
Aga kutt ise tahab basskitra õppima hakata.
Ja ma peaks nüüd kiirelt leidma kellegi asjatundliku, kes soovitaks hääd 5-keelset pilli.
Sest olen lubanud, et see on tema põhikooli lõpetamise kingitus. Üks lennureis meil juba laagerdab aastat kolm... Basskidraga peaks natuke kiiremini minema.
1 kommentaar:
Noh, mis asjatundja nüüd mina olen, aga isiklikult olen väga rahul oma viiekeelse armastusega - Tanglewood rebel 5k'ga. Seda siis kui basskitarridest rääkida. Väikesed liblikad, väike mugav kere, 24 freti, viiekeelse kohta mugav kael jms. Üldiselt aga pilli ilma kätte võtmata osta ei soovitaks. Kõik oleneb sellest, kui pikad sõrmed, käed, kuidas kere istub rihmaga ja ilma ning muidugi kõige olulisem, mida on soov mängida. Ja siis tuleb leida sobivad keeled.
Postita kommentaar