Minueesti rokib sajaga: bemmil on ka uued mõtted!

Pikemalt kommenteerimata, tundub, et tulebki kihvt üritus. Mis mulle muljet avaldab, on inimeste tahe teha oma vabast ajast ja tahtest asju, mis suurel hulgal (kah vabatahtlikult kohale voolavatel) inimestel panevad mõtted liikuma.
Koolitused saavad olema šefid, 1. aprillil IT Kolledžis toimuv Inspiratsioonikonverents saab olema väga, väga šeff. No ja üldse.
Kojavanemaid nägin täna oma silmaga; mitu korda kohe tahtsin vaadata- et ahvõinii, need siis ongi need "sädeinimesed" kellest räägitakse. Ahvõinii, neid tuleb muudkui juurde... ei tea kust, aga tuleb. Lahe. Ma tõesti tahan meie sisekommunikatsiooni kombel kohe üürata: on lahe jah, on lahe jah, on lahe jah! Tulge kah! Minueesti uks on kõigile lahti.

Ah-jaa, see "bemmil on ka uued mõtted"- see oli üks autokleepsu idee. Kleepsud, muuseas, on täiesti olemas, igast lahedaid asju peale kirjutatud. Ja teleklipid on värskendavad. No on, ausalt! Varstikohe ja kohevarss teles jooksevad ka.

Euroviisust. Väga lühidalt

Vaatasime niinimetatud kontserdiosa. Meenutas ühte teist aega ja ühte teist ajastut. Meelde tulid rahvakunstiansamblid Kremli Kontsertide Palees. Liiduvabariikide parimad pojad ja tütred tantsimas.
Üks kalkun läks sujuvalt üle järgmiseks. Üks arusaamatu tekstiga niinimetatud laul asendus järgmisega. Jne.
Priit Pajusaare kommentaariga "see on nagu rahvale sussi sisse laskmine" tuleb vist nõustuda. No ei olnud naljakas.
Tõesti tekib küsimus, m i l l e k s me rahvusringhääling seda raha kulutab. Sama papi eest saaks korraliku sarja saateid või nii. Siinkohal ei mõtle ma Ühes Mustas Mustas Toas Istus Musta Näoga Raadiohääl- stiilis publitsistikat. Ma mõtlen korralikku värki, mis haarab, on 16:9 formaadis ja mine tea, õpetlikki.
Või siis tehku massiline reklaamikampaania: ära vaata telekat, mine metsa. Või midagi.

Mida arvata vallavanemast, kes...

No vaadake, lugu järgmine- elame jube mõnusas kohas, ainult suviti tee tolmab koledasti. Umbes nagu omal ajal Kundas.
Vallaga oleme aastaid viisakalt asju ajanud, pakkunud muuhulgas välja, et korjame oma teeäärsete elanike nõusoleku ja korvame summa, et maha pandaks näiteks freesitud asfaldipuru. Paar nädalat tagasi helistasin uuesti valla haldusjuhile, kes ütles, jah, mõte ju hea, aga sellise tee hooldamine on mitu korda kallim kui korras hoida hööveldatud-immutatud teed.
Immutatigi. Kuniks õli või misiganes see on, mis on, otsa sai. Meie maja juurde jagus, edasi vaadaku piimatädi ja muud, kuidas saavad. Kunda jätkub.
Täna õhtul tuli mees linnast ja ütles, taga, uute majade juures on asfaldimasinad tee sulgenud ja situtavad. Helistasin haldusjuhile- see ei teadnud asjast midagi, ühmas, et no ju on mingi vallavanema projekt, vallast luba pole keegi taotlemas käinud.
Läks mees vaatama, helistas vallavanemale, misvärk, kas nüüd võib igaüks valla teel toimetada nagu tahab, me paneme siis lamavad politseinikud oma juurde maha, et hullud ei kihutaks- asulamärgist nad ju ei hooli.
Vallavanem saatis mehe sinna kohta, kuhu on raske ise sisse pääseda. Mis te kuradid, kobisete. Tublid kodanikud, teevad ära! Kui pole pabereid, tulevad paberid. Minu sõber projektijuht seal elab, tema asfalti paneb siinsamas, noh, õhtul mehed tegid siis seal 220 meetrit teed ära ka.
Mees sellepeale küsima, aga miks meie käest ei küsitud, et kas ka osaleda tahame.
Vallavanem vastu, et vot maitia, aga ega te ju kinni ka ei jaksaks maksta.
Ah-soo. Nojah. Rahvarämps.
Krt me ikka nende rohelistega semmime, onya, tolm-looduslik, asfalt-nafta, mis sa, puukallistaja, kurat, kobised, sõida jalgrattaga ja ära ela siin.

Mida arvata vallavanemast, kes inimesi sildistab, neilt küsimata, mis silt täpselt sobiks? Kas sedasama, mida selle vallavanema kohta juba arvatakse, et ta on üks ülbeks läinud õnnetu, riigikokku mitte pääsenud, kohaliku võimu toolile kinnikititud, oma komplekse omaenda valla rahva peal välja elav mehikene? Kas sedasama, mida räägivad kaupluse müüjad, et vallavanem käib skandaalitsemas, et Säästukaart mitte 50 vaid 114 krooni maksab (kohalik tarbijateühistu võib kehtestada oma hinna, aga annab selle eest ka suuremat soodustust); ja seda, et ta lubab raha tuua, aga jätab toomata ja kassapidaja peab selle omast taskust kinni maksma? Kas sedasama, mida räägivad lapseootel naised, et vallavanem vaatab viltu, kui kõhuga naine talle vastu tuleb- jälle üks potentsiaalne probleem lasteaiakohtade näol?

Minu kallis abikaasa arvas, et nüüd hakatakse meid kiusama. Noh, et julgesime õhtul kell pool kaheksa vallavanemat tülitada nii nõmedas asjas nagu kodanikualgatus tõenäoliselt maksumaksja raha eest. Sest andke andeks, 220 meetrit asfalteeritud teed ei jaksa ka meie küla kõige rikkam mees lõdva näoga kinni maksta.
Piimatädi ja teisi selle tänava uusasukaid, kellest mõni KIKiski juhtival kohal töötab, ei võeta nagunii arvesse- rahvarämps!
Meediat nii pisikese koha "kodanikualgatus" ei koti. Majanduslangus ju. Ja asfalt tõuseb. Tõenäoliselt maksumaksja raha eest.

Vallavanem aga naeratab pealtnägevas telesaates ja teatab, et tema seekord ei tantsi.
Mina aga olen kurb, et me elame ikka veel ajas, kus kõik teavad, aga keegi ei julge midagi öelda.
Sest mine tea, hakkavad veel kiusama, küll juba põhjuse leiavad.
Või kas te leidsite siit loost mõne nime, viite juhtunu asukohale, erakonnale või... meediaväljaandele?!

Silmipimestavalt kollased uudised otse Marbellast

Ju see koht ikka Marbella on, kus Sõõrukal on uhke maja ja isiklik kokk.
Aga uudis ise on väga lihtne- Jaan ja Kati Toots on koos ja Kati on lapseootel.
Koka tehtud söögid olla imetegu ja pakutud kokteilid übercoolid.

Mulle teeb nalja, mispidi see uudis minuni jõudis.
Inimene, kes rääkis, on kõike muud kui kõmu-uudiste huviline. Aga et otse allikast ja saime pikalt itsitada, kellele millised reisimuljed olulised on, siis olgu see üles kirjatud.
Ja ärge kujutage ette, et ma siia mingeid pilte üles riputan. Kati Toots pole just minu maitse, olgu või titeootel. Mulle meeldivad pisikesed, intelligentsed, tumedapäised ja tasakaalukad naised, kelle silmas on säde ja süda on soe :-) Ja blondid ka, igas asendis, ausalt.

Mina olen edasi rääkinud.

Ökorindeuudiseid

Birmas tappis keeristorm 10 000 inimest; Somaalias mässavad inimesed toiduhinna tõusu vastu; naftabarreli hind hüppas teivast kasutamata 120 dollari latist üle; laupäises Postimehes ilmus täitsa suvalisel lehel räigelt kujundatud reklaam, mis üritas inimesi üles kutsuda tunnistama kliimamuutuse tegelikkust; ETV näitas eelmisel kolmapäeval ebamugavat tõde; jne., jne., jne.

Aga avatavast keskkonnaportaalist bioneer leidsin viite sellisele uudisele: väiksed trikid, väiksed nipid, kuidas säästa (loodust?!?). Üheksas nipp ja kirjapilt muutmata. Vaadake siis, et ikka jälgite mitu liitrit kulub. Nii päästate maailma! (Brnn, brnn!)

9. Kontrolli auto kütusekulu

Jälgi, mitu liitrit bensiini kulub kilomeetri läbimiseks ning veendu selles, et Su auto sõidab nii efektiivseltkui vähegi võimalik. Kahtluse korral lase oma auto teeninduses üle vaadata.

Teen jah ise, aga ökoga pole sel midagi pistmist!

Ma ütlen ausalt, mul tekib okserefleks järjekordset "ökotamist" lugedes. Ma ei too näiteid. Ma loen meelsasti Rohelist Väravat, kus enamus autoreid on aru saanud, millest nad kirjutavad. Ma kuulan meelsasti Trapsi või Mart Jüssit, kes kaaluvad, mida ütlevad.
Viskas järjekordselt üle- täna korraldati meie küla waldorf-koolis (ja kurat, on jah see kool, kus viiendas klassis lapsed käpuli laua all käivad!) avatud uste päevad. Sealhulgas ökolaat.
Läksime naabrinaisega uudishimulikult kohale, et äkki on kohalikke põnevaid käsitöömeistreid, moosikeetjaid, mahepõllumehi- tutkit! Oli saksa ja austria ökomöla, olid hiina mahedad mungoad, oli ingveri ja nõmm-liivatee läikpakendatud tee. Miljon krooni iga asja eest.
Sama värk, mida saab mistahes Tallinna, Tartu, Haapsalu janiiedasi ökopoest.
Mida on? No mida ometi on? Tulge mõistusele, inimesed!
Ingveritee?! Vattaf... seda saab ju ise teha! Ostad ingverijuure ja keedad teed. Nõmm-liivatee kasvab igas jumala rannas! On raske korjata või plääsitamise vahepeal? Kui ise ei viitsi, siis osta kohaliku ravimtaimetalu toodangut. Hädasti on vaja liivateed, mis on tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale toodud...
Miks inimesed sellega kaasa lähevad? Arumaivõi. Kui ignooriks välismaist "ökot", siis jummalaeest, kaupmees ka hakkaks mõtlema ja otsima kohalikku.
Ma lihtsalt olen täiesti endast väljas, sest lugu läks veel edasi. Mu nabrinna, kaunis blond daam nimelt ei hoia küünalt vaka all, kõigele sellele rahvale tema teada andis, et MEIE küpsetame ise kodus leiba.
Ossa ja assa. Seltskonnal kukkus lõug lauale. Käpuli-lauaall-kooli juhataja võttis mul nööbist ja küsis, kas ma tahaksin koolile leiba küpsetama hakata.
Midavärki? Endal on ahjud olemas, jahu on praegu siin müügil (Eesti Mahe), ma annan juuretise ja las käia! Lapsedki saavad hakkama kui õpetada. Mispeale kostis juhataja: "Ei-noh, ma ei tea... ikka oleks lihtsam kui teie teete. Kas see leib TÕESTI on maitsvam kui see, mida mahepoes müüakse... no ma kohe ei tea, me ikka ei oskaks nii."
Vaatasime nabrinnaga teineteisele otsa, ostsin paki Pahkla vahaküünlaid ja kolm kustukummi, tema võttis speltahelbed ja tulime tagurpidi tulema.
Teretulemast "öko"-Eestisse! Ostke, OSTKE poes saadaolevat kaupa!
Ärge ise midagi tehke, ärge valige kohalike põllumeeste või talunike kaupa, sööge ikka maheriisi ja bioroosuhkrut; mis sest, et empotendi seedimine on paremini kohanenud kartuli ja meega...

Huh. Vabandust.
Lähen vaatan, kuidas käärib mu kali. Retsept on apsaluutselt igas eesti toidu raamatus, võtke leiba ja vett ja pärmi ja mett ja tehke ära. Ja leivakontsud saavas asjaks ära kasutatud, kaua sa seda leivasuppi, -kreemi ja -puru ikka sööd.
Ei ole ma mingi öko, vähemalt mitte selles mõistes, mida mulle peale suruda üritatakse. Ma mõtlen, enne kui teen. Mitu korda mõtlen.
Praegu mõtlen jätkuvalt, kuidas osaleda RV pakendieksperimendis- neid asju, mida ma poest ostan, on lihtsalt üsna vähe. Ja pakendi osas olen ma väga valiv. Midagi jätan poodi, midagi võtan ise kaasa, ja tean, kus pannakse paber kilekoti asemel singile ümber.
Apsaluuuutselt!

Mõrad süsteemis. Normaalne?!

Lõppeval nädalal olen korda mitu leidnud end küsimas (ilma igasuguse retoorikata, mõnevõrra resigneerunult): "kas me sellist Eestit...?"
Meditsiinisüsteem, mai äss.
Express Post, mai äss.
Kodanikujulgus, mai äss.
Janiiedasi.

Kas saab pidada normaalseks olukorda, kus neljakuuse, raskelt haige imikuga (hingab, see-eest mitte väga hästi, sülgab tatiklompe ja nutab lakkamatult)- ei ole kuskilt abi otsida?!
Meiega nii just juhtus. Õigemini, see on meil nüüd omal nahal ära proovitud.
Ette rutates, ellu jäime, tänu jumalale.
Ma ükskord ei ole see potitatud mamma, kes iga lapse köhatuse peale kiirabisse helistaks. Köhatuse järel jään ootama teist. Ja siis võtan appi vanaemade tarkused. Mee-ja viinamähise rindkerele, islandi sambliku tee, hanerasva, värske õhu, jne.- näiteks.
Ja kui see kohe ei aita, siis tean, et looduslike abivahendite toime ongi aeglasem, see-eest tõhusam kui "võtan-ära-sümptomid" lubrikantidel jms. käsimüügis leiduval sodil.
Seega, ravin vaikselt ja ootan, kuhu tuul pöörab.
Vot meil oli kolmas päev ja siis alles asi hulluks läks. Ehk siis, see köha, mida me 2 päeva ravisime, osutus eelmänguks. Põhirõõmud alles tulid. Paari tunniga ja ägedalt. Päeval helistasin meie (tasulisele) lastearstile (oma perearsti pole mul ju mõtet imikuga koormata, ta ütleb, et parem, kui spetsialist tegeleb, ja suunab mind nagunii pediaatrile) ja rääkisin meie loo. Ta küsis, kas saame järgmise päevani koduste meetoditega hakkama ja andis järgmiseks päevaks aja. Ning paar lisasoovitust, mida teha, et lapsel parem oleks.
Õhtuks oli asi nii käest ära, et helistasin igaks juhuks arstile uuesti. Paraku ei saanud ma teda kohe kätte; helistasin siis Mustamäe lh valvetuppa, rääkisin, mis lapsel viga ja kas nad võtavad vastu.
Kõigepealt sain natuke pahandada, sest neil seal on erakorraline, mitte nohu ja köha- sest ma just nii ütlesin, et lapsel on nohu, köha, hingab, aga viletsalt, palavik ja väljanägemine väga kehvake. Ja nemad soovitasid perearstile pöörduda. Ütlesin siis, et mul on lastearst see ja see, et käime otse tema juures.
-Ah, te olete Fertilitas. No mis te siis siit üldse tahate? -Ei, ärge sõitke siia, võtke oma arstilt saatekiri ja siis me vaatame, kas saate homme konsultatsioonile või hiljem.
... õnneks sain ma meie arsti kätte, kes kuulas mu jutu ära ja ütles: "Mida paganat, muidugi minge kohale! Ma helistan sinna ette."
... nii meid Mustamäel ette võetigi: "Ahah, teie arst helistas ja leppis kokku jah, palun tulge edasi."
Laps vaadati läbi, öeldi, et nii väiksele suurt rohkem teha ei saa kui ma juba teinud olen, kästi panna Panadol-küünal kodus ja oodata, küll paraneb.
No selle Panadoli saime palumise peale ikka sealsamas juba, ja teise koju kaasa ka. Ja nina tõmmati titel ka masinaga puhtaks. Mispeale, tõepoolest, ta olukord silmnähtavalt paranes.
Edasi olemegi ise hakkama saanud, nii kõrge palaviku mahavõtmisega, kasutades jahedat veemähist jne., kui nohuga- mida jõleda karjumise saatel regulaarselt ninast välja peseme; kui kõige muuga, mis ühe haige lapse ravumisel ette tulla võib. Köha osas tuleb loota, et see kuskile edasi ei roni. Noh, kõik nagu tavaliselt, eksole.
Aga jube tunne on ikka. Sest, mis on, kui on midagi tõsisemat... kopsupõletik näiteks? Kas siis ka pean panema kodus diagnoosi, saama arstilt saatekirja ja minema erakorralisse ootama, mil vabaneb mõni koht? Sest tuugalt täis see haigla oli, nii nad ütlesid.
Haigla seinal oli kiri, mis tuleb kaasa võtta, kui haiglasse minna. Mh seisis seal "ühe päeva söök, mähkmed lapsele". Ja allkorruse WC oli päris räämas...
Ma mäletan teistsugust lastehaiglat.
Arstid-õed olid küll toredad, ei ühtegi etteheidet, arst ainult oli nii väsinud, et silmad vajusid kinni ja vahepeal ta vabandas ja käis silma peale vett panemas...

Express Post suutis lumeilmadega traditsiooniliselt pikendada eriolukorda just nii kaugele kui neile meeldib. No et eile ei tulnud lehte, jumal temaga- hommikul oli tee lahti ajamata ja õhtul pimedas ei hakanud nad enam tulema. Kohalik postiljon küll käis ja tõi kirju jms.
Täna tuli kohalik postiljon hommikul pool kümme. Keda ei tulnud, oli EP. Minu eilne Postimees ja tänane...
Helistasin siis, sest külamammid tulid küsima, kas mina tean, kus nende Kroonikad ja Õhtulehed. EP teatas, et neil on kirjas, täna kanne viibib. Eilse Postimehe kohta pandi mulle pretensioon, mammidel käskisid ise helistada.
Õhtul seitsmeks polnud ei eilsest Postimehest ega tänasest Express Postist lõhnagi. Helistasin uuesti. Tuleb tunnistada, meeldiv, see-eest tore teenindaja teiselpool. Sama nõutu kui minagi. Tuhlas natukene arvutis ja leidis, et eilsele pretensioonile (Postimees puudub) on ilmunud vastus: "paksu lume tõttu laialikanne ebaõnnestunud." vms.
Ütlesin siis, et olukord sihandne, kõik toimib, elu käib, teed lahti, lapsed koolis käinud, autod sõitnud, kohalik postiljon mõlemal päeval käinud... seepeale arvas meeldiv naishääl "no ju siis kuskil mujal jäi lumme kinni, me siit arvutist kohta ei näe."
Vot sellised lood siis.

Ja kolmas asi on, et tehtagu siis juba! 40 000 inimest on vaja! Meie külas tuleb vinget kihutustööd teha, valdki Harjumaal ainsana häbiväärselt hall... Kollased Sandaalid on igal juhul kohal.
Võibla siis tuleb ka julgus lauslollusele, ületarbimisele, alusetule rikastumisele, korruptsioonile jms. vastu astuda. Võibla.

Tee nagu Express Post, 2008

Postkastis oli täna ümbrik Express Postilt, üleskutsega tellida Eesti Ekspress pooleks aastaks või sõlmida otsekorraldus: "Kallis naine ja Sinu mees! Teie kodus on käinud Ekspress ja te mäletate kui ilusad ajad need olid. (...) "Järgneb kaks rida ulguvat halamist ilusa elu teemal.
Suurelt ja punaselt: "Naistepäevast alates tuleb Ekspress koos Anne või Auto Bild Eestiga!"
Edasi soovitatakse vormistada naistepäevaks EE tellimus ja ajakirjade tutvustus, viimane lõik räägib heast mehest, kes loeb ka naistepäeval. (Kahtlustan, et kopiraidi on teinud EP tütarlaps liblik und luuletaj). Jne.jne.jne.

Kenasti kriitpaberil paneb Express Post omadega järjekordselt puusse- mul nimelt on Ekspress otsekorraldusega tellitud juba kurat teab, mitu aastat.
Hiljaks jäi Express Post. Otsustasime, et loobume Ekspressi tellimisest sootuks, internetis kõik üleval, kriitpaber ei idane ega mädane ja üldse- miks peaks minu pärast keegi puid maha võtma?!
Kui ikka leheta elada ei suuda, eks siis jaluta raamatukokku ja loe seal.
Uuskasutus on teema. Võin saabunud reklaamlehekese soovijale lugemiseks edasi anda. Postikulu läks asja ette, raske raha eest saabunud ümbrikku saab kaminas täitsa vabalt põletada.

Ja viimaks EP nõuanne naistele, kes otsivad oma mehi, aga on ära unustanud, et...
"Iga naine teab, et kui mees ostukeskuses kaduma läheb, siis võib teda leida ajakirjade leti juures Eesti Ekspressi või Auto Bild Eestit sirvimas. "

Käsi allkirjade kirjutamisest kange, jah?!

Igale maitsele midagi:
samba vastu
samba poolt
palgatõusu vastu
tuumaenergia vastu
politseiriigi vastu
reformarite vastu
palgatõusu poolt
etc.
Mina aga ootan, et kodanik netis näppimise asemel reaalselt tegutsema asuks. Naftavabatahtlikega on meil suhteliselt kenasti. Loomakaitsjatega ka. Kus aga on need kodanikud, kes võtaksid jutlustada ja tegusalt ette näidata tarbimiskoomast väljumist?
Eile, veidi pärast keskpäeva, otsustasin, et teen kiirelt ära nädala toiduostu. Nimekiri kaasas ja puha. Läksin Lasnamäe Selverisse, see jääb koduteele ja on enamasti rahulik ja puhas pood.
Sa sinine jõuluküpsis! Selver oli paksult rahvast täis; tunglemine, tuhnimine, üksteisest korvidega üleajamine... laadapäevad, ajee! Otsustasin, et kui juba, siis teen oma ostud ikka ära. Ma ei salga, et ostsin "möödaminnes", st. planeerimatult suure paki MiniRisk pesupulbrit- see oli soodukas; mingeid looduslikke kummikomme lastele rõõmuks; sooduspakkumises titetoitu ja tubli käntsaka soodsat liha. Mul e i olnud plaanis seda kõike endale korvi laduda, aga kui soodsamalt saab, siis... liha läheb lauale nagunii ja ülejäänud sodi süüa ei küsi. Tõsi, paar head veini torkasin ka korvi... mees võttis need õhtul tänumõmina saatel oma veinikapis arvele. Eks me joome neid järgnevad mitu aastat, kuidas parasjagu ette antakse.
Esines ka paar vahejuhtumit, kuivõrd kõik poes viibinud olid pikemat või lühemat sorti tarbimiskoomas, tuleb andeks anda.
-Kärude uputuses asetasin mõne valitud toote valesse kärusse. Avastasin muidugi alles kodus, et juust ja pipar on puudu. Kassas polnud aega midagi jälgida, loopisin enneolematult lohakalt kõik asjad kotti- kusjuures, kilekotti, sest ma ei arvestanud liigostuga; mul oli kaasas tavapärane tekstiilkott ja sinna kurat, mu ahnus ei mahtunud!
-Lõpuspurdil, leivaosakonnas, sõitis mu korv lihtsalt minema. Oli... ja kui ümber pöörasin, enam ei olnud! Üks meesterahva selg lükkas enda ees kahtlaselt minu korvi moodi korvi... kui hetke pärast otsustasin talle järgneda, oli ta koos korviga nägemisulatusest kadunud. Teiste sarnaste selgade sekka.
Helistasin emale, kes Nööbiga kodus, nutu äärel, et kõik persses, nädala toit korvis minema sõitnud ja pean otsast alustama... ema lohutas, et noh, pole hullu, anna kordusstart, Nööp praegu magab- ja kui siis alistunult otsustasin alustada uut lahingut tühja korvi pärast, leidsin raamatuleti juurest armsa kadunukese üles. Suur oli minu rõõm!
Võtsin oma leivad ja lippasin kõrvale vaatamata kassasse. Kusjuures, kiitus Selverile, selle rahvamassi juures oli kassasabas vaid paar inimest korraga.
Lubasin, et uue nädala lõpuni ma Selverisse ei lähe. Katsuks heaga, kodus on soola, tikke, kuivaineid ja juurikaid; munad ja piima saame kohalikult talunikult. Sügavkülmas on kah üht-teist, nälga me igal juhul ei jää. Ennemini jäägu miskit söömata- see nagunii kahjustab tervist, eksju- kui et ma kampaania ajal olen nõus poodi minema.

Julge kodanikualgatus siinkohal- algatada allkirjade kogumine alanud ja veel algavate kaubanduslike kampaaniate vastu...

Nojah

Tegelikult oli see lugu ju palju värvikam.
Mis sai neist kümnest väikesest neegrist? Ja sellest pimedast toast?
Mispärast on tuhande armukese seast välja valitud see kõige koledam mimm? Mispärast!?
Miks ei pandud süüdlasi vangi?
Ja miks kurat, ei võiks nad jätkata kaunil, literatuursel paskvillilainel?
Arumaivõi.
Loe siin Orro "Lavakooliraamatut" ja Õnnepalu Flandriat. Tõepoolest!

Kas Ilvese või Rüütli mees?

Mõtlen selle üle juba üsna mitu aega, et kas meie, kes me Leto Svetile võitu arvasime, oleme Ilvese või Rüütli mehed?
Ja kas kellelgi oli üldse kahtlusi, et Leto Svet ei pruugi võita?
Kommetaariume lugedes selgub, et on terve hulk neid, kes Eurovisiooni endiselt täie tõsidusega võtavad. Ja nende meelest teeme ennast terve Euroopa ees narriks jne.
Šõud peab saama. Ja seda Leto Svet teeb. Täiega.
Ootan huviga, milliseid reaktsioone hakkab tulema sellest nn. Euroopast, E ütles, et keegi juba kompleinis, eestlased mõnitavad neid oma lauluga.
Meie pere kolm põlvkonda on tulemusega rahul.
Ainus, et öö otsa ja praegugi veel kummitab Leto Sveti viisijupike peas ja vorstid-tordid karglevad silmade ees.
Ahjah, ikkagi... Rüütel v Ilves? Häälte arvu poolest arvaks et... läbilõige nii sellest kui teisest ja natuke kolmandast ka.

Eesti hümn Pacius vs Ernesaks

Eelmisel suvel oli militaar.net´is üleval küsitlus, milles uuriti, kas muuta Eesti riigi sümboleid. Sealsetest vastajatest koguni kaks kolmandikku arvavad, et midagi muuta pole vaja.
Paar või mitu aastat tagasi oli mäletamist mööda ühes meie päevalehes pikem arutelu, kas Eesti vajab senise hümni asemele uut, ja milline võiks olla see laul. Viidi läbi küsitlus, selle tulemusi enam ei mäleta, vist olid ees nii "Mu isamaa on minu arm" kui "Põhjamaa".

Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" on mu kadunud muusikust vanaisa ja ka isa jutu järgi hümniks kirjutatud, aga seda ei võetud arusaadavatel põhjustel kasutusele. Selle asemel (ja isa jutu järgi oma naha päästmiseks) kirjutas Ernesaks Semperi sõnadele uue, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni. Mida kõrvuti Emakese Kodumaa hümniga lauldi nii peol kui tähtsal matusel. Kuulake ja kõrvutage neid kahte- kas tõesti kirjutas Ernesaks ENSV hümni olemasolevast, NSVLi omast lähtuvalt?
Voldemar Panso päevikus on viide Semperile ja küsimus, mis paneb enne nii isamaalise kirjamehe korraga kapitaalselt värvi vahetama. Vastust Pansol ei ole. Ta ise põgenes reaalsuse eest "papi ja lõuendi" maailma.

Mina ei arutaks pikalt vaid kui on vaja algupärast, siis muidugi Ernesaks! "Mu isamaa on minu arm" sisaldab kõike seda, mida üks ilus hümn sisaldama peaks- seal on algus, lõpp ja isamaaline võitlus. Koidula kirjutas oma luuletuse ärkamisajal, Ernesaks viisistas iseseisvusaja lõpul. On olemas ka Kunileidi imekaunis viisistus Koidula sõnadele, aga see versioon, ehkki sobiks meloodialt samuti hümniks, ei ole rahva teadvusse sedavõrd kinnistunud kui Ernesaksa oma.

Ja noh, kui kokkuleppele ei jõuta, eks või siis ju teha nii nagu sõbralik Venemaa tegi- võtta pärispunane hümn ja teha lihtsalt sõnad ringi. Kah Ernesaks.

Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
ja seisa kaljuna, me kodumaa!
Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
end läbi sajanditest murdsid sa
ja tõusid õitsvaks sotsialismimaaks,
et päikene su päevadesse paista saaks.

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,
too õnne rahvale, me tubli töö!
Me Liidu rahvaste ja riike seas
sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

Sa kõrgel leninlikku lippu kannad
ja julgelt kommunismi rada käid.
Partei me sammudele suuna annab
ja võidult võitudele viib ta meid.
Ta kindlal juhtimisel kasva sa
ja tugevaks ning kauniks saa, me kodumaa!

A mis teile siin muidu ei meeldi? Asendage "sotsialismimaa" näiteks "tarbimisemaa" või mõne kaasaegsesse konteksti sobivaga ja laulge uhkelt, paatosega!

Minu lemmikauto- nelja rooliga!

Firma Autonova toob Prantsusmaalt sisse vähekasutatud nelja rooliga autosid!
Vot tase! Isale Momo, pojale nahkkattega, väiksemale pojale sportrool ja mulle multifunktsionaalne rool- mis ühtlasi keedab, küpsetab ja sõimab meest.
A roolisammast on aint üks...

Tallinnal on näpud põhjas!

Lühidalt: selleks, et Tallinnas vastsündinu vanemad saaksid sünnitoetust, peavad mõlemad vähemalt aasta olema pealinna sisse kirjutatud.
Aga kui lapse saab üksikema?
Ka vabaabielus olles võib ema väita, et ta on üksikema- kas linnaametnikud asuvad siis jälgi ajama? Põhimõtteliselt on ju nii, et vabaabielus olles e m a võib üksinda lapse sünni registreerida, isa võib lapse ka hiljem omaks tunnistada.
Nii tehakse muidugi juhul, kui see 7000 kr on ülioluline.
Kuram, aga tegelikult... on ikka küll oluline!

Tallinnal on selgelt näpud põhjas, vesi ahjus ja headest kokkuhoiuideedest puudus. Siis tuleb muidugi minna kõige pisemate linnakodanike kallale, absoluutselt!
Mis eriti lahe, on nõue: "Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Tallinna linna elanik ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil."
Ja ema peab muidugi e n n e kaheteistkümnendat rasedusnädalat ennast arvele võtma.
Eks üritagu- heal juhul tunneb ta oma raseduse ära kuuendal nädalal, riikliku nn arsti juurde pääseb ta eriti heal juhul kuu aja pärast. Ja mitte kedagi ei koti, et sa p e a d ennast enne 12. nädalat arvele võtma selleks, et linnalt pärast sünnitust pappi saada.
Ametnikud võiksid mulle selgitada, kuidas täpselt nad kontrollivad, et naine on end nende käsukohaselt arvele võtnud. Millise dokumendi peab naine ette näitama? Ja millise seadusepügalaga selliste andmete väljanõudmine põhjendatud on?

*Hea meel, et ise Tallinnas ei ela. Kahju sõpradest, kes sääl taaskord tunda saavad, kui tore on pealinnas elada. Ah, elagu linnavalitsus! Tehtud!

Strandbergilt Rae valla uus vapp

Marek on alati olnud vaimukas karikaturist. Rae vallale mõtlemise koht, lisaks küsitava kvaliteediga surnud kanadele on mitte kaugel Lagedi prügilast mitmeid isetekkelisi prügiladestusi. Mitte kaugel prügiladestustest söövad lehmad karjamaal ja käib põtrade käigurada.

Mida õpetab me lastele Baby Born

Kahepalgeline on täiskasvanute maailm. Samal ajal, kui lastearstid räägivad rinnapiima vajalikkusest, õpetab Baby Born lapsi kasutama lutipudelit. Sest nukk joob lutipudelist. Normaalne ka, väike mängija ei peagi midagi teadma rindadest ja rinnaga toitmisest.
Mähkmed on ühekordsed, lutt käib suhu, ja et nukk nutaks või pissiks, siis tuleb teda näpistada! Normaalne. Üritaks oma titte ka näpistada, et ta pissiks. Nutma hakkab ta üsna näpistamata, siis kui on nälg või märg.
Mida õpetab meile AirWicki telereklaam? Seda, et perverssused on täiesti normaalne nähe. Ma ei lasku siinkohal toote isepärakusse- ehkki jah, minu meelest o n perversne sitahaisu keemiahaisuga lämmatada.
See-eest saavad meie lapsed näha sulnist tulevikumaailma, kus kukkurloom känguru (ilmselt isane isend ja seetõttu kukruta ent silmnähtavalt kena õllevoldiga) kurameerib kassiga. Parim kingitus peikale on elektrooniline AirWick, otse loomulikult.

Teeme Ära 2008- kõik prügi korjama!

Selle algatuse taga on terve hulk toredaid inimesi, aga esmajärgus Toomas Trapido, kes on otsustanud Riigikogu kummiseinte vahelt väljuda ja midagi konkreetset ära teha.
Prügikaardistajate sõpruskond, kogunege!

Ootan huviga esimest koristusaktsiooni- loogiliselt peaks see kaardistamisele järgnema ju.

Naised mullivannis rääkisid: Galojan vatrab vahetpidamata

Igasugu "spa"´d on kahtlemata hea võimalus mõneks ajaks oma lõpuvaevused unustada. Eile käisime Viimsis ujumas. Poisid ujusid, mina vedelesin vahepeal mullivannis.
Kaks naist sealsamas vahetasid põnevil nägudega külauudiseid.
Üks uudis rääkis ilusast Anna-Maria Galojanist. Tädi olla teda kohanud Foorumi kaubanduskeskuse kohvikus, kus Anna-Maria istunud koos oma nn. kaitsjaga ja kellegi poliitikuga reformierakonnast.
Tädi sättinud ennast uudishimulikult nende laua lähedusse kohvitama.
Kuulnud siis "mitte midagi olulist", sest "Anna-Maria rääkis vahetpidamata, saad sa aru, ta ainult rääkis ja rääkis ja rääkis, eesti keeles- aga selles jutus ei olnud ühtegi mõttemulli! Ta lihtsalt vatras vahetpidamata, suu jahvatas nagu veski, aga m i t t e midagi asjalikku sealt ei tulnud. Need mehed olid ka väga tüdinud nägudega juba. Eino, ma ütlen, nii noor, aga juba poliitik!"
Mina muidugi tegin mullivannis nägu, et üldse ei huvita ja olin kokkuvõttes natuke pettunud ka... ei midagi uut taaskord.
Aga naised teadsid, et see 600 000 on kökimöki, ja kui Anna-Maria telefoniga rääkis (väga kallis telefon muidugi), siis ta tegi seda vene keeles. Ja veel, et ta pidi välja nägema nagu tuust, et lehepiltidel on palju ilusam. Aga noh, praegu on rahaga kriis ja...
Foorumi kaubanduskeskus olevat väga ilus ja huvitav koht. Asub Viru keskusest diagonaalis üle tee.

Galojani esindab suurpettur!?

Väljavõte tänasest SLOlehe artiklist: End Galojani esindajaks nimetav Risto Kirsipuu aga väidab, et Armani poe arved viinud noorpoliitiku lauale hoopis Sinijärv ja käskinud need kinni maksta."Sinijärv oli öelnud: kui piiksatad, näitavad minu seal poes töötavad tuttavad näpuga sinu peale, et sa käisid (ise) riietel järel ja võtsid arve," kinnitab Kirsipuu.

Huvi pärast guugeldasin natukene ja mis ma leidsin:
-Äripäeva artikkel aastast 2000: Aegna saare suuromanik osutus üksnes 20 mln pähmapannud "variisikuks".
-1999. aasta kohalikel valimistel on mees kandideerinud, märkides oma erialaks läbirääkija.
- Huvitav lugemine ka rahajumala blogist.

Jne, jne.
Tõbine kannab tervet?
Kits kärneriks?

Mulle ikka täiega meeldib see Eesti elu. Imeline keskkond, kus iga pätt võib fööniksina tuhast tõusta. Ja igaüks võib karistamatult pätti teha, sest nagunii keegi kätte ei saa. Nagu kakukese muinasjutt!
Sinijärv võiks ikka ausalt välja öelda, k u i suur siis see summa tegelikult oli, mis Galojani-kaunitari eestvõttel EEL kassast kadus. FESTi rahad, maailmapäeva rahad, institutsionaalne toetus välismin.ilt- vahet pole, tuuri kõik! Jess.

Ilusa Galojani veel ilusam elu Vol 2

Tookord, läbisõimatuna, kaalusin tõsiselt võimalikke variante õigluse jaluleseadmiseks. Ja siis sain aru, et see on nii kuradi mõttetu. Mõt-te-tu!
Imekaunis noorpoliitik, kes väga selgelt juhindub sentensist "Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härgadele". Mis meiesugused talle ikka teha saavad, ei kedagist!

Ja jätkub saaga laadis MTÜ Hoia Eesti Merd, maadevahetustehing . SLOlehes annab kaunitar vastulöögi:
"See on huvitav väide, mida keegi pole vaevaks võtnud kontrollida, aga ometi juba puuakse. Kuna mina ei ole võtnud seda raha, siis ei ole ka mida kulutada," ütles Galojan.

Huumoriga pooleks, olles nüüd "vabatahtlikult" lahkunud nii EEList kui RE-st, võiks tütarlaps kaaluda Rahvaliidu liikmeks astumist. Ehkki vanad head ajad näikse seal ka mööda saavat- kus "omade" MTÜ-d pappi said ja "MithMeThiinEnamIthumeHeidameKohePikali"- sõbrannadele tehti pakkumisi seinast seina (korteriseinad kaasa arvatud), siis rahva mälu on üürike. Küll kõik peerud kahel otsal...
Muuseas, Tuiksoo oli ka reformikas enne RL ministriks minekut. Ja temagi tegeles jopede jagamisega.

Aga minu lapsepõlvesõbranna, tunnustatud põllumajandusteadlane, saab siiani põhipalka, mille suurus on poolteist Tuiksoo jopet...