Mõrad süsteemis. Normaalne?!

Lõppeval nädalal olen korda mitu leidnud end küsimas (ilma igasuguse retoorikata, mõnevõrra resigneerunult): "kas me sellist Eestit...?"
Meditsiinisüsteem, mai äss.
Express Post, mai äss.
Kodanikujulgus, mai äss.
Janiiedasi.

Kas saab pidada normaalseks olukorda, kus neljakuuse, raskelt haige imikuga (hingab, see-eest mitte väga hästi, sülgab tatiklompe ja nutab lakkamatult)- ei ole kuskilt abi otsida?!
Meiega nii just juhtus. Õigemini, see on meil nüüd omal nahal ära proovitud.
Ette rutates, ellu jäime, tänu jumalale.
Ma ükskord ei ole see potitatud mamma, kes iga lapse köhatuse peale kiirabisse helistaks. Köhatuse järel jään ootama teist. Ja siis võtan appi vanaemade tarkused. Mee-ja viinamähise rindkerele, islandi sambliku tee, hanerasva, värske õhu, jne.- näiteks.
Ja kui see kohe ei aita, siis tean, et looduslike abivahendite toime ongi aeglasem, see-eest tõhusam kui "võtan-ära-sümptomid" lubrikantidel jms. käsimüügis leiduval sodil.
Seega, ravin vaikselt ja ootan, kuhu tuul pöörab.
Vot meil oli kolmas päev ja siis alles asi hulluks läks. Ehk siis, see köha, mida me 2 päeva ravisime, osutus eelmänguks. Põhirõõmud alles tulid. Paari tunniga ja ägedalt. Päeval helistasin meie (tasulisele) lastearstile (oma perearsti pole mul ju mõtet imikuga koormata, ta ütleb, et parem, kui spetsialist tegeleb, ja suunab mind nagunii pediaatrile) ja rääkisin meie loo. Ta küsis, kas saame järgmise päevani koduste meetoditega hakkama ja andis järgmiseks päevaks aja. Ning paar lisasoovitust, mida teha, et lapsel parem oleks.
Õhtuks oli asi nii käest ära, et helistasin igaks juhuks arstile uuesti. Paraku ei saanud ma teda kohe kätte; helistasin siis Mustamäe lh valvetuppa, rääkisin, mis lapsel viga ja kas nad võtavad vastu.
Kõigepealt sain natuke pahandada, sest neil seal on erakorraline, mitte nohu ja köha- sest ma just nii ütlesin, et lapsel on nohu, köha, hingab, aga viletsalt, palavik ja väljanägemine väga kehvake. Ja nemad soovitasid perearstile pöörduda. Ütlesin siis, et mul on lastearst see ja see, et käime otse tema juures.
-Ah, te olete Fertilitas. No mis te siis siit üldse tahate? -Ei, ärge sõitke siia, võtke oma arstilt saatekiri ja siis me vaatame, kas saate homme konsultatsioonile või hiljem.
... õnneks sain ma meie arsti kätte, kes kuulas mu jutu ära ja ütles: "Mida paganat, muidugi minge kohale! Ma helistan sinna ette."
... nii meid Mustamäel ette võetigi: "Ahah, teie arst helistas ja leppis kokku jah, palun tulge edasi."
Laps vaadati läbi, öeldi, et nii väiksele suurt rohkem teha ei saa kui ma juba teinud olen, kästi panna Panadol-küünal kodus ja oodata, küll paraneb.
No selle Panadoli saime palumise peale ikka sealsamas juba, ja teise koju kaasa ka. Ja nina tõmmati titel ka masinaga puhtaks. Mispeale, tõepoolest, ta olukord silmnähtavalt paranes.
Edasi olemegi ise hakkama saanud, nii kõrge palaviku mahavõtmisega, kasutades jahedat veemähist jne., kui nohuga- mida jõleda karjumise saatel regulaarselt ninast välja peseme; kui kõige muuga, mis ühe haige lapse ravumisel ette tulla võib. Köha osas tuleb loota, et see kuskile edasi ei roni. Noh, kõik nagu tavaliselt, eksole.
Aga jube tunne on ikka. Sest, mis on, kui on midagi tõsisemat... kopsupõletik näiteks? Kas siis ka pean panema kodus diagnoosi, saama arstilt saatekirja ja minema erakorralisse ootama, mil vabaneb mõni koht? Sest tuugalt täis see haigla oli, nii nad ütlesid.
Haigla seinal oli kiri, mis tuleb kaasa võtta, kui haiglasse minna. Mh seisis seal "ühe päeva söök, mähkmed lapsele". Ja allkorruse WC oli päris räämas...
Ma mäletan teistsugust lastehaiglat.
Arstid-õed olid küll toredad, ei ühtegi etteheidet, arst ainult oli nii väsinud, et silmad vajusid kinni ja vahepeal ta vabandas ja käis silma peale vett panemas...

Express Post suutis lumeilmadega traditsiooniliselt pikendada eriolukorda just nii kaugele kui neile meeldib. No et eile ei tulnud lehte, jumal temaga- hommikul oli tee lahti ajamata ja õhtul pimedas ei hakanud nad enam tulema. Kohalik postiljon küll käis ja tõi kirju jms.
Täna tuli kohalik postiljon hommikul pool kümme. Keda ei tulnud, oli EP. Minu eilne Postimees ja tänane...
Helistasin siis, sest külamammid tulid küsima, kas mina tean, kus nende Kroonikad ja Õhtulehed. EP teatas, et neil on kirjas, täna kanne viibib. Eilse Postimehe kohta pandi mulle pretensioon, mammidel käskisid ise helistada.
Õhtul seitsmeks polnud ei eilsest Postimehest ega tänasest Express Postist lõhnagi. Helistasin uuesti. Tuleb tunnistada, meeldiv, see-eest tore teenindaja teiselpool. Sama nõutu kui minagi. Tuhlas natukene arvutis ja leidis, et eilsele pretensioonile (Postimees puudub) on ilmunud vastus: "paksu lume tõttu laialikanne ebaõnnestunud." vms.
Ütlesin siis, et olukord sihandne, kõik toimib, elu käib, teed lahti, lapsed koolis käinud, autod sõitnud, kohalik postiljon mõlemal päeval käinud... seepeale arvas meeldiv naishääl "no ju siis kuskil mujal jäi lumme kinni, me siit arvutist kohta ei näe."
Vot sellised lood siis.

Ja kolmas asi on, et tehtagu siis juba! 40 000 inimest on vaja! Meie külas tuleb vinget kihutustööd teha, valdki Harjumaal ainsana häbiväärselt hall... Kollased Sandaalid on igal juhul kohal.
Võibla siis tuleb ka julgus lauslollusele, ületarbimisele, alusetule rikastumisele, korruptsioonile jms. vastu astuda. Võibla.