Haiguste hallid varjud.
Tirtsu lõpmatu nohu, poiste koolivaheaegne köha, mõnele meist tuli kutsuda kiire abi... ja pärast seda- nagu nõiaväel- taandus tirtspuraka nohu. Kolmeks päevaks. Et naasta... koos köhaga.
Nii tore.
Me lihtsalt oleme väga vaikselt. Väga lähedal.
Ilmad on imeilusad, kes sai, käis suusatamaski.
Kevadpühadki peetud, munad värvitud, see õige pasha keedetud ja nahka pistetud.
Nii, üldjoontes, ollakse ju õnnelikud.
Ja saunamaja seal kuskil juba edeneb.
Nüüd on siis sellestki tundest aimu saadud, mis on siis, kui tundub, et kohe ei ole enam midagi. Ja kõik peavad ise hakkama saama. Tegelikult ei olnudki suuremat, kui teadmine, et küll nemad juba toimetavad. Ja eks ole mu kaitsev käsi s i i s üle nende.
Ah, tegelikult ongi juba kevad. Küll ta tuleb, kus pääseb. Kõik pöördub paremusele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar