Paar või mitu aastat tagasi oli mäletamist mööda ühes meie päevalehes pikem arutelu, kas Eesti vajab senise hümni asemele uut, ja milline võiks olla see laul. Viidi läbi küsitlus, selle tulemusi enam ei mäleta, vist olid ees nii "Mu isamaa on minu arm" kui "Põhjamaa".
Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" on mu kadunud muusikust vanaisa ja ka isa jutu järgi hümniks kirjutatud, aga seda ei võetud arusaadavatel põhjustel kasutusele. Selle asemel (ja isa jutu järgi oma naha päästmiseks) kirjutas Ernesaks Semperi sõnadele uue, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni. Mida kõrvuti Emakese Kodumaa hümniga lauldi nii peol kui tähtsal matusel. Kuulake ja kõrvutage neid kahte- kas tõesti kirjutas Ernesaks ENSV hümni olemasolevast, NSVLi omast lähtuvalt?
Voldemar Panso päevikus on viide Semperile ja küsimus, mis paneb enne nii isamaalise kirjamehe korraga kapitaalselt värvi vahetama. Vastust Pansol ei ole. Ta ise põgenes reaalsuse eest "papi ja lõuendi" maailma.
Mina ei arutaks pikalt vaid kui on vaja algupärast, siis muidugi Ernesaks! "Mu isamaa on minu arm" sisaldab kõike seda, mida üks ilus hümn sisaldama peaks- seal on algus, lõpp ja isamaaline võitlus. Koidula kirjutas oma luuletuse ärkamisajal, Ernesaks viisistas iseseisvusaja lõpul. On olemas ka Kunileidi imekaunis viisistus Koidula sõnadele, aga see versioon, ehkki sobiks meloodialt samuti hümniks, ei ole rahva teadvusse sedavõrd kinnistunud kui Ernesaksa oma.
Ja noh, kui kokkuleppele ei jõuta, eks või siis ju teha nii nagu sõbralik Venemaa tegi- võtta pärispunane hümn ja teha lihtsalt sõnad ringi. Kah Ernesaks.
Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
ja seisa kaljuna, me kodumaa!
Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
end läbi sajanditest murdsid sa
ja tõusid õitsvaks sotsialismimaaks,
et päikene su päevadesse paista saaks.
Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,
too õnne rahvale, me tubli töö!
Me Liidu rahvaste ja riike seas
sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!
Sa kõrgel leninlikku lippu kannad
ja julgelt kommunismi rada käid.
Partei me sammudele suuna annab
ja võidult võitudele viib ta meid.
Ta kindlal juhtimisel kasva sa
ja tugevaks ning kauniks saa, me kodumaa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar