Postimees on teema üles võtnud ja kogub arvamusi, kas vahetada ja kui, siis mille vastu.
Osa arvajatest on pakkunud hümniks Vinteri/Vetemaa "Laul Põhjamaast".
Otsisin üles 2006. aastal vahendatud Enn Vetemaa kommentaari .
"Ka Vetemaa ise rääkis, et laulusõnade kirjutamine andis või leivale. Muheledes märkis autor, et tema tuntumate laulude sõnad on valminud väga kiiresti ja kergelt. Täna on peaaegu teise hümni staatuses "Laul Põhjamaast", selle sõnad pälvisid luuletaja (Andres) Vanapalt algul hävitava hinnangu, aga kui ta kuulis teksti koos viisiga, kiitis ta seda väga."
Lugesin "Põhjamaa" sõnu:
Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
iidsete kuuselaante maa,
kaugeil teil sa kallis meil,
sind ei jäta ma.
On lumme uppund metsasalud,
vaiksed tali-, taliteed,
nii hellad on su kerkokellad,
lumel laulvad need.
Põhjamaa, me sünnimaa,
karmide meeste kallis maa,
taplemiste tallermaa,
püha kodumaa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
hinges sind ikka kannan ma,
lainte maa ja rannamaa,
sind ei jäta ma.
Parandasin ära "aisakellad" Vinteri käsikirjas olnud "kerkokellade" vastu. Ja mõtlen taaskord, et võib-olla on siin tõesti ainest hümniks. Aga... kui, siis peaks Enn Vetemaa ehk sõnu veidi kohandama. See laul pajatab lumisest ja kargest virmaliste maast- meil aga on kevad, suvi, sügis, talv ja virmalisi vaid mõnikord...
Ehh, ma ei tea.
Kui Ernesaksale heidetakse ette üle oktaavi ulatust ja nõukatausta, siis see laul on muusikalist võetud... ehk tõesti, kui on häda vahetada, korraldada konkurss ja leida täiesti uus laul? Mis mitte nii ei pea minema nagu EW ajal.
Kivisildnik tehku sõnad, Aapo Ilves adapteerigu võro keelde versioon, Kauksi Ülle pangu setu keelde ümber ja Pehki Jaan tehku viis... Rosta aknad, Mäks, Chalice ja onu Bella esitagu. (Umbes sellise pildi sain ma kommentaaridest).
Jeee, mul on bemmil uued kummid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar