laupäev, 1. märts 2008

Käsi allkirjade kirjutamisest kange, jah?!

Igale maitsele midagi:
samba vastu
samba poolt
palgatõusu vastu
tuumaenergia vastu
politseiriigi vastu
reformarite vastu
palgatõusu poolt
etc.
Mina aga ootan, et kodanik netis näppimise asemel reaalselt tegutsema asuks. Naftavabatahtlikega on meil suhteliselt kenasti. Loomakaitsjatega ka. Kus aga on need kodanikud, kes võtaksid jutlustada ja tegusalt ette näidata tarbimiskoomast väljumist?
Eile, veidi pärast keskpäeva, otsustasin, et teen kiirelt ära nädala toiduostu. Nimekiri kaasas ja puha. Läksin Lasnamäe Selverisse, see jääb koduteele ja on enamasti rahulik ja puhas pood.
Sa sinine jõuluküpsis! Selver oli paksult rahvast täis; tunglemine, tuhnimine, üksteisest korvidega üleajamine... laadapäevad, ajee! Otsustasin, et kui juba, siis teen oma ostud ikka ära. Ma ei salga, et ostsin "möödaminnes", st. planeerimatult suure paki MiniRisk pesupulbrit- see oli soodukas; mingeid looduslikke kummikomme lastele rõõmuks; sooduspakkumises titetoitu ja tubli käntsaka soodsat liha. Mul e i olnud plaanis seda kõike endale korvi laduda, aga kui soodsamalt saab, siis... liha läheb lauale nagunii ja ülejäänud sodi süüa ei küsi. Tõsi, paar head veini torkasin ka korvi... mees võttis need õhtul tänumõmina saatel oma veinikapis arvele. Eks me joome neid järgnevad mitu aastat, kuidas parasjagu ette antakse.
Esines ka paar vahejuhtumit, kuivõrd kõik poes viibinud olid pikemat või lühemat sorti tarbimiskoomas, tuleb andeks anda.
-Kärude uputuses asetasin mõne valitud toote valesse kärusse. Avastasin muidugi alles kodus, et juust ja pipar on puudu. Kassas polnud aega midagi jälgida, loopisin enneolematult lohakalt kõik asjad kotti- kusjuures, kilekotti, sest ma ei arvestanud liigostuga; mul oli kaasas tavapärane tekstiilkott ja sinna kurat, mu ahnus ei mahtunud!
-Lõpuspurdil, leivaosakonnas, sõitis mu korv lihtsalt minema. Oli... ja kui ümber pöörasin, enam ei olnud! Üks meesterahva selg lükkas enda ees kahtlaselt minu korvi moodi korvi... kui hetke pärast otsustasin talle järgneda, oli ta koos korviga nägemisulatusest kadunud. Teiste sarnaste selgade sekka.
Helistasin emale, kes Nööbiga kodus, nutu äärel, et kõik persses, nädala toit korvis minema sõitnud ja pean otsast alustama... ema lohutas, et noh, pole hullu, anna kordusstart, Nööp praegu magab- ja kui siis alistunult otsustasin alustada uut lahingut tühja korvi pärast, leidsin raamatuleti juurest armsa kadunukese üles. Suur oli minu rõõm!
Võtsin oma leivad ja lippasin kõrvale vaatamata kassasse. Kusjuures, kiitus Selverile, selle rahvamassi juures oli kassasabas vaid paar inimest korraga.
Lubasin, et uue nädala lõpuni ma Selverisse ei lähe. Katsuks heaga, kodus on soola, tikke, kuivaineid ja juurikaid; munad ja piima saame kohalikult talunikult. Sügavkülmas on kah üht-teist, nälga me igal juhul ei jää. Ennemini jäägu miskit söömata- see nagunii kahjustab tervist, eksju- kui et ma kampaania ajal olen nõus poodi minema.

Julge kodanikualgatus siinkohal- algatada allkirjade kogumine alanud ja veel algavate kaubanduslike kampaaniate vastu...

Kommentaare ei ole:

Täitsa vanad asjad