Justkui oleks juhtunud ja palju polegi juhtunud.

Laupäeval oli supersuperilm. Käisime Jänedal, Mihklilaadal. Saak?

• Kanarbikumesi 1 kg, hind 120 kr, tk 1
• Põdraliha suitsuvorst, 2 latti (vorstilatti)
• Tuulehaug, tk 1
• Bretti Brie juustud, erinevad, tk 5
• Astelpajumoos, purk, tk 1- esimene, mis mulle natuke maitses. Igal muul juhul eelistan tooreid marju. Ja astelpajusinepit. Mida me ei saanudki
• Elina koos kahe tütrega, suundumas lossi õunanäitusele
• Mõningad kallistused
• Raamat "Oota sa!" kuues osa- selle sai noorem poeg
• Laatlemisest rõõmus, see-eest rahul ema (mutistumise esimene aste, mäletate)
• Väga väsinud minu selg, minu ise ja minu jalad
• Agamuiduvägailus.

Laupäeval võtsin raamatukogust välja kogu saadaoleva Murutari. Tänaseks on raamatupakk kahjuks läbi loetud. Ma pean ausalt ütlema, ajaviidet on olnud täiega, natuke on haigutamiskohti ka- aga kesse ütles, et tõbrikmehed, hea seks ja sujuvad sünnitused ei müü, mhah?
Nüüd ma ausalt öeldes ei teagi, mida teha... "Viimnekuu" ootelistlis olen edasi, aga sellest piisab ka heal juhul üheks õhtuks (Erik kurdab ja Suur Valge hämmeldub, kui ma poole tunniga järjekordse lektüüri olen endasse imenud... et no miks sedasi ressurssi raisata ja üldse)... eks peab vist Eva Joenpelto nelja olemasolevat edasi lugema. Uskuge, need e i ole sugugi nii meelelahutuslikud kui Karutar-Murutar... jõle palju näkileiba ja õunu kulub, et öösel silmi lahti hoida.

Uue läpaka klavka on harjumatult suur ja aparaat ise raske kaasa tarida. Ise ma lubasin oma vanemal pojal endale töövahendi välja valida! Valiski. Ei, mitte kõige kallima. Kõige disainima, loomulikult. No ta vaatas protsessorit ja muid parameetreid ka, unustas ainult, et mamps on paks, see-eest eijaksasugugi.

Täna käisime Arvo ja Kadiga võttel. Kadi hakkab mulle järjest rohkem meeldima, väga nutikas, täpne ja terane naisterahvas on. Usaldan selleks ajaks, kui ma pausi pean, hea meelega oma "otsad" talle. Nua intervjueeritav ja puukooli ülemus rääkisid meid lihtsalt puhtsüdamlikult surnuks. Veendusin, et mölapidamatuse all kannatav, kõikide naistega flirtida üritav vananev mees on nähtus, millega ma ei soovi elus väga tihti kokku puutuda. Kadi oli nõus, muuseas. Sel ajal, kui Arvo katekaid võttis, otsisime põõsast, kuhu viisakalt varjuda.
Mõistsin ka, et minust pole ikka suuremat tegijat, kuuetunnine võttepäev võttiski mu täiega läbi. No mis sa oskad kosta...

Artur kirjutas! See on hea uudis. Aga ükskord, kunagi hiljem selgitan, kes ja mis. Nii lühidalt- me kohtusime lennul Moskva-Helsingi ja oleme sestpeale teineteisele kirjutanud. Kokku pole saanud, sest otsustasime kuidagi väga üheselt, et see lihtsalt e i o l e hea mõte. Küll võtan mõelda seda oma noore, taastuva, see-eest õnneliku ema asendis :-)

Ja siis olen ma veidi sirvinud võõraid blogisid. Ja leidnud sissekandeid, millega ma sugugi nõus ei ole. Mis mind ärritavad. Mis panevad pead raputama.
Ravum? Lähen ja loen Hanrahani, Kassitapjat ja mõnda mõistlikku veel- nemad ei peta kunagi.

Ei, ma ikka pean minema vasakule ära ja harjutama oma uuel näpikäpil kirjutamist.