Esimene sünnipäev

Eile kell üheksa õhtul lõikasime tordi lahti. Uhke.
Pildid tulid muidugi nagu oleksime tahtnud titte piinata.
Üleeile jõudis Axi pakk Iirimaalt, täis kauneid ja veel kaunemaid titerõivaid. Eivõiminaaru, miks Eestis ometigi pole sellist valikut. Axi, südamlik loomake, pidas meid meeles... aitäh!
Pühapäeval käisid sõbrad. Tõid hea uudise. Titeootamise uudise.
Novaatoris, tõsi, soovitavad austraalia teadlased lapsed maksustada. Et planeedil on liiga palju inimesi või nii. Aga seda me teame ju. Vendade Tähismaade blogis oli mõni aeg tagasi üldse üleskutse nimetada abort aasta keskkonnateoks. Küüniline. Eriti pärast abordisaate vaatamist ETV-s, see kuidagi oligi nii, et samal päeval, kui saade oli eetris, sigines nende veebikusse sisuline üleskutse sündimata lapsed maha tappa. Ajee.
Täna öösel olid esimesed tõsised gaasid. Pean oma menüü väga kriitiliselt üle vaatama, siiani olen end Nööbiga võidu voldiliseks vohminud.
Agaet. Vastsündinut meil enam ei ole. On imik. Ühekuune.

Pildid tegi isa. Tordi kaunistas kunstipäraselt ja mh. oma pisaratega (nonparellide pudel läks tordile ümber) noorem vanem vend.
Ja üldse läheme täna raamatulaadale.