... ei jaksa ta voodist tõusta. Pea valutab. Nohu on. Köha on.
Isa lõigub all puuvilju ja asetab need vaagnale kaunisse kompositsiooni. Tuleb üles magamistuppa ja teeb emale pai. Poisid käivad kikivarvul. Vahepeal käivad natuke kallistamas.
Vanaema keedab all põdrasambliku teed ja teeb võileibu.
Kõik lõbustavad titte. Titt magab ootamatult kolm ja pool tundi õues, tormi ja vihma käes. Ärgates on roosapõsine ja rõõmus. Isa toob tite emale söögiaegadeks kaissu.
Aga õhtuks, aga õhtuks on ema voodisolemisest nii väsinud, et tõuseb üles ja toimetab natuke köögis.
Paneb kala ahju. Lööb üles mannavahtu.
Kallistab poisse ja teeb titele ettevaatlikult, nina kõrvale keerates, pai.
Sest poisid tervenevad juba. Aga titt ja muud võiksid täitsa terved püsidagi.
Iga päevaga annab haigus natuke järele.
Kus ta pääseb- kui ema on haige, väljendavad kõik oma armastust otsekoheselt. Kus ta pääseb- kui armastusega põetatakse, siis tuleb siit majast lihtsalt jalga lasta.
Ja üldse on täna väljas nii ilus talveilm, et haigus, va kuri, kukub surnult maha. Õhk on osoonist kare. Tervis tuleb mühinal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar