Leivast lühidalt

Olen nüüd kolm nädalat kodus leiba küpsetanud.
- Tõestuse on leidnud roheinimeste väide, et mahetoodetel on suurem toiteväärtus ja neid kulub vähem. Olen vaheldumisi küpsetanud leiba Veski-Mati rukkijahust (eks te katsuge leida tavalist, lisanditeta rukkijahu!) ja Vändramaa mahejahust (ootangi kõnet, tellisime naabrinaisega kumbki suure kotitäie mahejahu, et vältida igakordset poodi jahu järele jooksmist), mees tõi seda Uue Maailma kauplusest Mahekaup.
Mahejahu kulub viiendiku (25%) võrra vähem, ta paisub paremini ja leib pole kordagi nätske jäänud. Veski-Mati see-eest kipub liimuma ja mullitama, ja kui ei pikenda retseptis ette nähtud küpsetusaega, on tulemus seest veidi märg.
- Tõestuse on leidnud seegi väide, et ise tehtud leib on kõige parem.
Mõned nädalad tagasi käisin Kaubamajas, oli see siis And või seal vastasolev uus, samale omanikule kuuluv kauplus, ja ostsin sealt 30 krooniga pisikese kandilise "vanade traditsioonide järgi blabla" mahejahust rukkileiva. Mehega autosse saades hakkasime kohe isukalt leiba murdma... et siis hetke pärast, leib suus ringi käimas, teineteisele otsa vaadata ja muheleda: "Aga kes ütles, et traditsioonilise eestlase traditsiooniline leib maitsev peab olema..."
Mu esimest leivategu hindas muidu nii kriitiline ema pika paiga!!! Alguses oli ta väga skeptiline, et näh, järjekordne moeröögatus koju toodud, aga kui ahjust hakkas levima tema lapsepõlve leiva lõhn ja maitse oli kah "nagu minu vanaema (minu vana-vanaema seega) tehtud leival, noh, võib-olla mitte päris, aga väga hea...", siis edaspidi on ta ikka olnud esimene, kes sooja, ahjust võetud leiva ära maitseb ja hinnangu annab.
Sõltuvalt tujust panen ma koduleiva tainasse mett, rosinaid, lina-,kõrvitsa-,päevalilleseemneid, köömneid, spelta- või grahamjahu, karamelliseeritud suhkrut... on lõputu rida võimalusi, kuidas teha seda o m a leiba. Paar korda olen laaril lasknud hapneda ööpäeva, ja siis teise segamise järel veelkord tundi kümme. Tuleb selline mõnus, kergelt hapukasmagus leib.
Poest me musta leiba enam ei osta (olen otsinud, aga mu endisi lemmikuid tehakse kõik pärmiga ja nisujahuga, ja et titt saab rukkijahust leiba ka pisut maitsta, eelistangi ise teha).
-Omatehtud leib on poeleivaga umbes samas hinnas, kui aga nüüd hulgi mahejahu ostan, jääb koduleiva hind poe omale kümnendiku võrra alla. Rõõm isetegemisest on suur, praktiliselt iga leivateo juures võetud juuretise olen ka kellelegi ära andnud, meie külapoodide rukkijahuletid olid nädalavahetuseks tühjaks ostetud :)- kes võtnud juuretise, jagab seda omakorda edasi; nii see hää asi levib.

... ja vana laul- kui aega saan, teen pilti ja panen siia üles. Retsepti ka, ehkki see kõige vanem retsept on ju väga lihtne- võta head rukkijahu ja leiget puhast joogivett ja sega nad omavahel...
Üle ühe tüki oma leiba söögikorra ajal süüa ei jaksa, on tõesti toitev ja tõhus amps. Eriti, kui seal peal on tädi Kaja (meie küla talupidaja, kelle käest 2x nädalas piima ja piimatooteid saame, lisaks sügisel kartulid ja paar korda aastas liha) tehtud või...