Laulupidu: ja silmad märja koha peal!

Käisime noorema pojaga täna laulupeol. Päris lõpuni ei jaksanud olla, me kaks, üks veidi noor ja teine liiga paks.

Aga rahule jäime!
Minu jaoks kahtlemata üks parimaid nendest pidudest, mil olen olnud vaatajate poolel.
Poja jaoks kahtlemata oli huvitav jälgida, kuidas ema varjus päikeseprillide varju pisaraid valama: "Mägede harjadel... lörr!nuuks! ... koit, taevasse tõusku me... nuuks! lörr!... loit! pruusk!!!"
Väga ilus indeed.
Keegi siin kurtis, et heli on vilets ja kava eklektiline, aga ei olnud heli viletsam kui tavaliselt ega olnud kavalgi viga midagi, selline mitmesegane ja ülevaatlik- ikka natuke ajalugu ja natuke "vabadusvõitlust" aastast 1989 ja siis natuke isamaalist ja siis veel natuke rohkem isamaalist. No oli ilus, ausalt! Kohe oli selliseid nutukohti. Ja lõpus väidetavalt, oli kohe noorel ja vanal- vahet pole- silmad märjad- teatas ERR.
ERR sõsarad Viker ja ETV, kui nende ülekandeid kõrvutada, siis Viker tegi pika puuga ära. No ikka väga pika puuga. Aga eks küsige kommentaare mu esimeselt ämmalt. Mina küsisin, tegin endale pooletunnise telefoniarve (enne lauluväljakule minekut, otse loomulikult).

Piret ja Mari olid mõlemad ka väga ilusad, eriti Pireti kleit. Ja Mari hele juus. Ja see, et Piret üldse tuli selle peale, et mulle helistada. Noh, ta nimelt töötab selles asutuses, mis ETV-le pika puuga ära pani, niiet, mis te imestate, eksju.
Mina isiklikult helistamisest loobusin, andestage, kümned sõbrad-tuttavad, keda märkasin kohal viibivat ja kellest osa said ka silmast-silma tervitet- tõenäoliselt leidus väljakul peale minu veel umbes mõni Tele2 klienti, kes olid otsustanud korraldada väljasõidu levialasse. Miska minu mobla osutus tarvitamiskõlbmatuks.
Igisema peab ka. Selle üle, et toit sai otsa. Jook sai otsa. Jäätis sai otsa. Peldikusabal ei old otsa. Peldikuid eneseid sai tuvastada lõhna järgi, aga need vähesed olid... otsa. Ja suured ekraanid olid unustatud või rahapuudusel lausa jäetud panemata pikkade postide otsa, noh, et oleks saanud pidu jooksvalt jälgida või nii. Peldikusse jooksvalt, viimase hamburgeri järgi jooksvalt... ja nii edasi.
Aga et ilm hommikul pilves oli ja viimasel ajal üldse heitlik nagu Eestimaa suvi ikka, ju siis kartsid korraldujad, et rahvast päris sadat tuhandet ei tule. No eksisid, no juhtub. Tuli sada ja natuke rohkem tuhat.

Kui nüüd saaks veel selle va autoasja ka korda, no selles mõttes, et iga mees ei tuleks oma autoga, vaid püüaks natuke jala ja natuke ühistranspordiga nagu vanasti- kaks piigat tulnud näiteks hobusega- siis oleks täitsa lahe. Meie jätsime oma auto umbes poolteist kilomeetrit eemale, Lasnamäe nõlvale parklasse ja kõndisime rahulikult koos paljude peoleminejatega jala ülevalt väravatest sisse. Et jõudsime üsna täpselt peo lubatud alguseks (kl.13:00), siis oli nõlval kohta, kuhu end maha laotada, päris raske leida. Häid lambaid pidavat ühte lauta palju mahtuma, nõnda saime meie ja said teisedki endale aegapidi kohad. Oleks kutse asemel eelistanud istekohti ees (ja maksnud üsna kobeda raha), saanuks ehk laiutadagi, sest kallemaid kohti jäi õhtuni vabaks. On asi, millest ma ausalt aru ei saa- peaks ju olema kogu rahva pidu, aga piletihind kipub kõrgele. Nii piisavalt, et mitu mu "eesti keskmist" tuttavat peret on loobunud laulupeole tulemast, neljaliikmelise pere väljasõit läheb liiga kalliks.

Kahe aasta pärast jälle. Lörts ja nuuks, aga siis juba ehk koori täieõiguslise liikmena.
*Pildid on noorema poja tehtud.