Tegelikult küll Eriku kunagine pruut Alice, kes teeb imelisi pilte, tunneb maruhästi loodust ja on muidu ka igati usin perenaine, see-eest armas ja tähelepanelik sõber- ja tal omakorda oli kaasas kaks pruuti- Diana (kes on juba ammuaega ära lubatud) ja pooleaastane Mildred (kes veel ei ole loomikult kellegi pruut). Küll aga kõlas hüüe "Erik, tule alla, sulle tuli kolm pruuti, " üles magamistuppa väga funilt, nii, et kutsutu kiirel kolinal, hommikumantel pooles hõlmas lehvimas, trepist alla sadas imet vaatama.
Alice´i enam-vähem esimene lause oli (no ta on vähemalt sama otsekohene kui ma ise mõnikord): "Nooh, näita ennast! Hmh, sa pole ju üldse paks, ma kujutasin ette, et oled tõeline emalaev!"
Alles seejärel saime asuda kuumade võileibade, kohvi ja titejuttude kallale. No mis te ise arvate, kui majja tuuakse pooleaastane tüdruklaps, kas siis veel muudele juttudele kui "kas sa kasutad öko-või marlimähkmeid?", "kas sa toidad rinnaga?", "kuidas ta magab, sööb, palju kaalub, jne" ja "ei või olla, et pooleaastane on juba n i i suur!" ... aega jääb.
Mähkmete küsimusele vastuseks sain teada, et külaskäiguolukorras kasutab Diana Moltex-mähkmeid, mis tema kodusaarel maksavad 50 EEKU pakist rohkem kui mandril (kas sellist poodi, mis noortelt emadelt viimse kui raha "öko" eest röövib, saab üldse ökopoeks pidada?!) ja muul ajal marlimähkmeid. Villaheidepüksid ei pidavat pooleaastasele enam eriti jalga jõudma, tagaajamismängus jäävad püksid selgelt alla.
Pärast, kui aias ringi kondasime ja ilutaimi hindasime ning maasikaveskit tegime, vaatas Diana mind kogu mu suures ilus ja ütles: "Tahaks ise ka paks olla uuesti..." Südamest tulev õhkamine, mispeale tundsin, et see kolm ja pool kuud, mis mul veel ees seisavad, on apsaluutselt üle elatavad. Olgu või, et ühelgi ööl magada ei saaks- kunagi saab see kõik ju otsa! Ja tulemus on "vaeva" väärt.
Noorem poeg tegi pilti ka, panen siia paar titevaimustuses tehtud jäädvustust- neid selekteerides ja uduseid kustutades ulus ta mu kõrval nagu udupasun: "Mulle ei jää üldse ühtegi pilti sedasi sellest ilusast titest!"
No ja nüüd ootame kõik silmad pikad peas, et saaks Hiiu Folgile ja sõpru veidi pikemalt näha.
Või vanu pruute või ... tuleb tunnistada, mu kaasal on olnud hea maitse. Kuni minuni. Või mine sa tea...
* Ühel pildil on siis suurepärane Mildred, teisel meie issi selg varjamas karja pruute, omasid, vanasid ja teiste jagu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar