Tegime eile väikese sissepõike Ingliste mõisa. Viimati käisime seal seitse aastat tagasi. Ja ime küll, vastupidi lootustele, on mõisa peahoone nende aastatega märksa trööstitumasse olukorda jõudnud- aknad-uksed eest kistud, seintelt krohv maas, katusekivid varisenud.Kas mitte pole Ingliste seesama mõis, mille ees ja sees maailmakuulu lauljatar Hannah koos oma megalahekinnisvaramagnaat Andres Ildiga ETV Tähelaeva saates oma suurtest plaanidest rääkisid? Sellest pole möödas rohkem kui aasta, ehk natuke enam.
Nüüd teadis veskimees rääkida, et Ild on Ingliste ära müünud ja uus omanik erinevat endisest nagu öö ja päev, omaenese kätega parandas katust seni kuni muinsuskaitse karjuma ja projekti nõudma tuli ja nüüd taastab usinasti kõrvalhoonet. Kõige paremat ja jõudu! Ingliste on väärt, et teda taastada.
Seda, mida on mõisapargiga tehtud, ei saa kohe kuidagi asjatundlikuks pargi korrastamiseks nimetada. Jääb mulje, et maha on võetud esimesed ettejuhtuvad puud, raie on sooritatud põlvekõrguselt ja tänavu lokkab köntidel vesivõsu. Kas enne kui saag sisse löödi, koostati mingi plaan? Eestis ometi on ju mõisaid, kus nii pargid kui hooned on häid tavasid järgides korda tehtud.
Aga võib-olla norin ma niisama, ehk on Raplamaa lagunevad pärlid- Ingliste, Hõreda jt. ilmekas näide meie, eestlaste, maa-metsa-mererahva suhtumisest? Pole meile teie sittade mõisaid vaja! Meil on laulupidu (eks ole!) ja Õllesummer (õujee!), kalliks peame Meie Mehe muusikapärandit ja Läbulaulude kogumikke. Ja karaoke ruulib ka. No-ja metsakohin ja kartulipuder ja soust ja... papp-ja pakettmajad põldudel, see on meie kõrgkultuur!
Kõrvalepõikena- lugege tänasest Postimehe Arterist, kuidas suvitada, perekond Noorte näitel! Väga hariv lugemine. Tehke järgi, ostke ära ja mis peaasi, pange paremaks!
Tegelikkuses vajaksid meie säilinud mõisad riiklikku toetusprogrammi, viimase kümnendi erakätesse andmine on meid ilma jätnud väga suurest osast ajaloost. Mõisaparkides on tallel aastasadade vanune looduskultuuripärand, leidub haruldasi taimi ja unikaalseid kooslusi, kasvab sajandite vanuseid puid, mida imetleda. Mõisaparkide puhul tuleks ehk isegi kaaluda maastikukaitsealade moodustamist; aga enne kui seda teha, tuleks nad üksikasjaliselt kaardistada.
Inglistes on väärtuslikud laemaalingud ja dekoorelemendid igaveseks hävinenud, Hõredale ei peaks kedagi enam sisse laskma, sest sealne stukkdekoor pudeneb laeservast kõvema hääle või hoolimatu valesammu peale.
Järvakandi mõisast on alles vaid müürivaremed ja võsas võimsate jääkeldrite jäänused.
Jne, jne, jne.
12. juulil jätkub eesti mõisate mäng, kui tahate põnevust ja uusi teadmisi, osalege.
* Piltidel on Ingliste mõisapargi hiidvana remmelgas ja vaade peahoonele, võrdluseks üks pisike fotograaf kuskil seina servas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar