Süütasime küünla näitleja ja režissööri Kaljo Kiisk´i mälestuseks.Ilus inimene, väärika ja rikka eluteega, tänu millele oleme meiegi rikkamad. Lavastuste, rollide, filmide, aga ka lihtsate sõnade ja tegude võrra.
Ma ei mäleta, kes seda ütles, aga ju on see nii, et Näitleja ei sure enne kui sureb viimane, kes on teda lavalaudadel näinud. Siis saab ta ajalooks.
... Meil on õhtuti harjumuseks saanud vaadata TV3 "Seitsmeseid uudiseid". Ja ikka juhtub nii, et telekas saab lahti keeratud minutit kuus enne uudiste algust. Ja oh seda piinlikust siis, mis kaasneb "Rikkad ja ilusad" seriaali lõpuminutitega, kus needsamad, kolmekümne (?) aasta tagused näitlejad, läbinud korduvaid ilulõikusi ja push-up´e teevad ikka neidsamu, seitsmenda klassi tasemel (armu)trikke. Teine raks piinlikku häbitunnet (sest küsimus "miks nad seda ometi teevad?" ei saa vastust) saabub, kui pärast seitsmeseid algab kodumaine seebikas "Kodu keset linna". Oiappi. Vaesed näitlejad...
Kaljo Kiisk ei teinud oma eluajal ühtegi rolli, mis vaatajais tekitanuks piinlikkust. Küllap valis ta veidi selle järgi, mida ise mõnuga teha tahtis.
Ta elas ilusa, ilusa elu.
Mina, meie... teie, nemad- oleme talle selle eest väga tänulikud.
Olgu taevased lavalauad talle siledad!
*Piltdi autor Postimehe fotograaf Toomas Huik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar