Anna-Maria Galojani ilus elu

Nüüd võin siis ausalt kõik ära rääkida- just nimetet tütarlaps oli see, tänu kellele ma poolteist kuud tagasi peaaegu et koost pudenesin enneaegu.

Lugu siis selles, et tõlkisime ja subtitreerisime Eesti Euroopa Liikumise jaoks kolm arengukoostöö filmi-episoodi. Töö tellis kevadel projektijuht, valmis jõudsime augustis, sest suvel inimesed puhkasid.
Töö võeti vastu, episoode demonstreeriti laiadele rahvahulkadele, aga kui kätte jõudis maksmise aeg, hakkas üks õudne kepp.
Galojan nõudis meie juristi, kirjalikke lepinguid, teatas, et tema on uus juht ja pole midagi tellinud; siis kompleinis hinna üle (kusjuures, et tegu on pikaajalise koostööpartneri ja sotsiaalse projektiga, siis otse loomulikult ei arvestanud me keegi töö hulka mingit marginaali- kõik ühe asja nimel, eks).
Tütarlaps sõimas mind tunni vältel, kasutades sõnu "hüsteerik", "vanamoor", "koletis", "teiesuguseid ei peaks üldse eksisteerimagi" jne.
Sõnaga, väga tore oli.
Suur Valge tuli ja võttis ohjamise üle. Sai kah paraja pasalao selga, aga sirgeroogse meesinimesena neelas solvangud alla, naeratas ja ajas asja edasi.
Poole milli eest maailmapäeva, välismin.ilt institutsionaalset toetust, terve rida elulisi projekte arengukoostöö hüvanguks... ja kõik see ühe noorpoliitiku... ilusa elu toetamiseks.
Ise ka ei uskunud, kui tänase Postimehe lahti võtsin.

Mul on EEList väga kahju. See oli tore organisatsioon, kus töötasid toredad inimesed. Nüüd on uuel tegevjuhil sisuliselt organisatsiooni otsast peale ülesehitamine...
(Ma olen ühe korra varem sellist MTÜ-segadust näinud. Ka sellest kirjutas Postimees, paar aastat tagasi. Aga seal läksid asjad nii, et vanematekogu ja juhid on kõik needsamad, kes omal ajal lähisuhetest teatud poliitikutega kasu lõikasid. Ilus elu. Teeme endalegi MTÜ!)