Jõuludest. Piltlikult

Erik ja Val tegid pilte. Meil on kombeks, et jõululaupäeva oleme oma peredega ja esimesel pühal koguneb suguvõsa. Ka sel aastal jõudis päris jõuluvana, küll esimesel pühal, aga siiski. Nalja ja laulu sai nabani. Jõuluvana omani. Ja ehkki käime hiies, siis maausuliste kombel kuuske toomata ei jäta. Selle ise toomine on üsna lihtne- tuleb minna Anija metskonda, osta sealt luba soovitud arvu kuuskede tarvis ja siis leida sobiv puu/puud. Lapsed kurvastaksid, kui kuusk toomata jätta. Ja tõsi on, et alati istutame vastava arvu puukesi kevadel oma metsatukka ka tagasi.
Jõululaua osas olen ma ka üks igavene konservatiiv. Nii nagu vanaema, nii ma ise- supp-praad-magustoit; ja kindlasti küpsetan ise saia. Magustoitude nimekirjas on kuivatatud puuviljadest tehtud traditsiooniline kompott. Eks paista, kuidas lapsed kord oma jõululauda katavad. Mul on kahtlus, et see käib sedamööda, kuidas kodus ette näidatud on. Kingitustegagi läks tänavu hästi- kõik said, mis tahtsid. Või peaaegu. Päkapikud tassisid jõululaupäeval kohale väiksema koti "et te ei lausa ei kurvastaks ega arvaks, et olite halvad", seisis kaasapandud kirjas. Kotist tulid välja raamatud. Suurematele ja väiksematele. Mina sain Panso päevikud!!! Esimesel pühal, siis kui suurem seltskond koos, olid ka suuremad kingitused. Mamma sai jalgratta näiteks. Ja raamatuid saime kõik. Ja seepi. Ja vannikuule. Ja šampoone. Ja lauamängu "Võidab see, kel surres kõige rohkem asju." Kokkuvõtet tehes, ma kuulun võitjate hulka... või ehk siiski ei, kui arvestada, et raamatud on väärtus. Ja meie peres neid hoitakse, nii, et minu lapsepõlve raamatuid saavad loodetavasti lugeda ka mu lapselapsed. Esimese püha õhtul, siis, kui me juba kooki sõime, jõudis lõpuks ka naabrimees. Nii nagu eelmisel aastal, tegi ta ka tänavu ületunde. Ja nende pere paki pidid lapsed välja laulma. Loodetavasti ei pea meie isa ühelgi jõuluõhtul ületunde tegema... aga naabrimehele need tunnid sobivad vägagi. Et kui muud tööd enam teha ei taha, siis s e e amet sobib talle väga hästi. Omast kogemusest kinnitan- meie parimad vanad on käinud just kahel viimasel aastal!