Eile vaatasime koos vanema pojaga ETV-st Ilmar Raagi "Klassi".
Poeg rääkis endale vastu- esiteks, et film näitab asju ülevõlli; teiseks- koolivägivald on olnud ja jääb ning tulistamine eesti koolis on "ülimalt tõenäoline". Arvamus ühtis filmile järgnenud aruteluringis osalenute enamuse arvamusega.
Aga. Igati film film oli see. Mul on "Sügisball" küll nägemata ja Raati "Nuga" samuti, aga tundub, et eesti filmis on toimumas üldisemalt murrang. Paremuse poole. Võrrelge "Klassi" mistahes eelmiste kümnendite noortefilmidega- ei kannata võrrelda, eksju. "Sigade revolutsioon" oli natuke kuskile mingis suunas, "Klass" on väärt kõike seda, mida ta juba on saanud ja seda, et igaüks meist võtaks vaadata ja mõelda, mis on kaanevate emotsioonide tegelik põhjus.
Mulle meeldis ühe noore kommentaar- kodust algab kõik, vanemad, kes telekast poliitikuid vaadates neid manavad, saadavad lastele sõnumi, et vihkavad neid inimesi.
... minu ema, kes meie austraalia karjakoera sõimab selle eest, et tal on sügisene karvavahetus, annab lastele signaali, et ta ei salli me koera. Ja vägivald on lahendus (loe: õues lühikese rihma otsas koera talutamine, samal ajal ta peale lakkamatult karjudes etc.)
Ma ise... mind puudutas. Ängistas. Kodusesse filmoteeki endiselt seda masterpiissi ei muretseks. Isegi filmiajaloo seisukohalt... ei soetaks. Küllap nad näitavad koolis ja teles. Eks siis vaatame ja mõtleme ja arutleme.
See on liiga lähedal. See pole nagu Ameerika filmitööstuse toodangust nähtav välk ja pauk ja laibad. See pole ka soomlaste "Jäine linn" või koolitragöödia. See on meist ja meie vigadest. Kannatajateks suure tõenäosusega meie endi lapsed.
Täna võtsime Erikuga riiulist "Notes on a Scandal" DVD. Tõsi, "Klassi" järel ei mingeid suuremaid emotsioone, hindasin kuivalt ja eemalt. Philip Glassi muusika oli selle filmi rosin. Võib-olla sellepärast, et Glass lihtsalt o n mu vaieldamatu lemmik. Kellele Nyman, kellele Glass. Poleks omal ajal olnud Üllarit, kes mind kättpidi Glassi juurde viis, kobaksin ma endiselt pimeduses.
Film ise väärib muidugi vaatamist. Suurepärased näitlejad ja üldse on kõik ehtinglasliku täpsusega paika laotud.
Nüüd tahaks midagi nüristavalt naljakat. Ehk veidi väljapeetumat kui tordiga näkku, aga midagi, mis... meelelahutaks.
1 kommentaar:
depends. minu meelest koolivägivald ei tule mitte kodust, vaid tugevast kambavaimust. kus seda pole, seal pole vägivalda ka, minu kooliaja kogemusest. meil polnud seda ega teist. kui kõik on individualistid, siis on ju pohhui, pole üksikisikut massi vastu (ja vastupidi). meil olid ainult kaklused nö kõvade meeste vahel, üks ühe vastu.
vanemad niikuinii ei tea, millega lapsed koolis tegelevad, nende närve lihtsalt säästetakse.
Postita kommentaar