Sain meie isa sinnamaale, et ta kahel õhtul kommitegu jäädvustas. Saab mitu kärbest sama hoobiga- kinkimiseks kommid ja keskmine poeg oma pildi, mida kah kinkida... jõuluvanale, sõpradele, vanavanematele jne.
Kommid on lihtsad teha, pähklid, kuivatatud puuviljad, parim konjak jms. köögikombainis puruks ja segi; saadud tainast veeretada kommid ja kõige lõpuks katta need šokolaadiga. Meil, tõsi, õnnestus kombain peaaegu sisse kõrvetada, sest mass kippus noa ja nõu vahele kinni jääma. Isa võttis siis puulusika ja segas jõuliste liigutustega kommisodi lõpuni.
Pojaga arutasime nimevariante. Tema tahtis panna oma nime muidugi, ja pildi pakki juurde. Mina pakkusin välja "Mustade küünealuste kommid", sest nende tegemine määris käed ikka korralikult. Aga see bränd vist ei müüks väga hästi...
Esimese kommipaki saab jõuluvana: "Siis on tal esimest korda elus nii, et hoopis tema saab kinki, mitte ei pea ainult kõikidele kinke laiali vedama, " ütles poeg.
Mina kommi ei saa... vist. Sest ma olla "voldiline, see-eest paks juba niigi, " konstanteeris chef.
1 kommentaar:
Inimeseks kasvamine on tegu, mis loeb. Ükspuha sis, misjärgus see sis parajati satub olema. Mumeelest :)
Olla lähedal ja seda toetavalt jälgida, see on kunst
Kokku on elamisekunst
Jõudu!
Postita kommentaar