Sünnipäev: kaks kuud!

Ja tõepoolest, meil ei ole IKKA VEEL ühtegi pilti, kus Tuul oleks isaga! Sest pole pildistajat! Sel hetkel, kui kell lööb üheksa õhtul, on kõikide objektiivid suunatud TT-le ja püütakse ta tumedaid suuri silmi ja naeratust.
Üleeile oli tähelepanuväärne päev- leidsin üles kõik armsad titeasjad, mis Egle Nööbi jaoks kõrvale pani. Homme, kui tulevad järjekordset katsikulised (Nööp vist saab neid ülikooli minekuni vastu võtta...) paneme selga kleidikese. Eile juba proovisime.
Leidsin riiuli tänu sellele, et läksin vanema venna püksirihma otsima. Ja siis nägin riiulit, mille Nööbi sünni eel garderoobi lükkasin. Ja muidugi unustasin.
TT sai kingituse ka! Esimesed Timberlandi papud. Ja mütsi. Me nimelt fänname. Või noh, issi fännab. Ja kuivõrd mu vanad matkasaapad leidsid eile tee kohalikku taaskasutuskeskusse, siis käisime viuh! poolteist tundi Plekiristmikul suures megaõuduskeskuses šoppamas. Ja leidsime mulle sobivad matkasaapad, iss nii möödaminnes ostis endale ühed lahedad pehmed kingad ja tissi otsas rippunud titt sai tillukesed papud. Iss veel kartis, et need talle jalga ei lähe. Näitasin siis, kui suur on papu ja kui tilluke jalg. Jäi uskuma, et siis, kui kõndimiseks läheb, mahuvad papud jalga.
Tort on praeguseks otsas. Tegin tarretisetordi seekord, hea lahja süüa. Puha vahukoor, maasikamoos ja alumises vaniljekihis šokolaadi ka. E ja VV läksid viimase tüki pärast taaskord peaaegu karvupidi kokku. Jagasin siis vennalikult, see tähendab, et naised jätsid ennast ilma ja suured poisid said meie tüki lisaks määratud lisatükikesele juurde. EE ehmus vaidlusest nii, et ütles, tema ei tahagi rohkem. Lõpuks siiski lubas hommikuks oma lisatüki külmikusse panna. Näis, kas suuremad selle pärast õndsal laupäeval veelkord tülli pööravad või käivad kratid salaja kapis öösel kooki närimas... vabandust, luristamas.
Emme, ära tee nii hästi süüa, ütlevad nad.
Palju õnne, tõesti.
Eks ma siis homme keedan muna ja teen pannkooke. Need õnnestub mul sajaga untsu keerata. Täppisteadus.