On nähtud nii see kui teine, elik siis "Eesti Asi" Viinistul kui ka "Roosiaed" Kiviloo mõisa õuel. Kui esimesest vaimustusid peamiselt poisid, siis teise koha peal tahtnuks juba kõva häälega küsida: "Miks, milleks, kellele on Vetemaa algupärandist selline etendus (loe: palagan) tehtud?"Huvitaval kombel sattusime etteasteid nägema siis, kui publiku seas istusid need, kelle näoilmet vargsi kõrvalt päris huvitav jälgida oli- Tõnu Kaljuste Viinistul ja terve plejaad lavastajaid-näitlejaid Kivilool.
Näod nägudeks, eestlased nagu teada, on silma ees viisakad. Otse midagi ei tule keegi ju ütlema, eksju.
Ja ometigi... kellele selliseid suveetendusi vaja on? Tänases Ekspressis mõtiskleb sarnasel teemal Tiina Jõgeda ja Areenis vististi leidus ka arvustus "Rooside sõjale".
(Kõrvalepõikena, soovitan soojalt lugeda Wimbergi sellenädalast :) )
Ei, ma ei kurda. "Eesti Asi" ilmselt pidigi olema selline nagu ta meil on- suvaliselt kokku traageldatud, ajalooga meelevaldselt ümber käidud, mõned isamaalised laulud vahele pikitud- me armastet näitlejad mõistavad laulda ja mitte halvasti!
Ja issand, Britta Vahur on lihtsalt sigailus! Nägin teda öö otsa unes kuidas ta tuli... üleni valges :)
Lisaks Britta kaunile kehale leidis vanem poeg Jan Uuspõllu suurepärakulise etteaste mainimisväärse olevat. Ja noorem viskab siiamaani etendusest meeldejäänud kildu. Seega, nende jaoks igati korda läinud teatriõhtu.
Etendus oli tuugalt välja müüdud, viisakalt oodati ära viimane kui tulija, miska need, kes aegsasti kohale sättunud, said sääskedest söödud- aga need on elu pisiasjad.
"Roosiaias" segunesid elu ja irreaalsus, või pigem küll teater ja rahvateater. Jube! Toredad rollid tegid nii Katrin kui Malle Pärn, esimese vaatuse teise pildi ajal kambakesi mõisa akende alla jooksmine ei olnud kuidagi põhjendatud, see pilt lihtsalt läkski enamusel kaduma, sest osa inimesi võttis seda jalutust võimalusena avaldada mobiiltelefonitsi etenduselt online-muljeid, osa läks pissile ja osa vahtis niisama huvitatult pargis ringi...
Vanameister Vetemaa materjalist hakkas kahju. Näitlejatest oli kahju. Iseendast, meist, kurat võtaks, oli ka veidi kahju. Õnneks sai poistele aegsasti öeldud, et neid kaasa ei võeta- väiksem poleks midagi aru saanud ja suuremal oleks lihtsalt kuni kärgatavate suitsupilvedeni surmigav olnud.
Plats oli tuugalt välja müüdud. Eestlased on teatri(hull) rahvas. Valimatult!
Sel suvel, tõepoolest, ei kipu enam ühelegi suveetendusele. Veidi kahju on, et "Uljas neitsi" nägemata jäi, aga rohkem on praegu piinlik. Las ta jääb siis nii. Järgmise suveni, Nüganeni "Tõde ja Õigus" tuleks varakult kinni panna. Tõsi, ma ei tea, kuhu ma sel ajal tibi jätan, tõenäoliselt on ta siis veel nii tiss kui tiss. Või siis ma lihtsalt ei lähe, kuulan Eriku ja Veli muljeid- see, tundub, on väärt asi, mis ära vaadata, olgu või vabas õhus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar