Ma ei mäleta, kas olen kunagi enne Matsalus käinud.
Igal juhul sain sellest kandist hetkega sisse võetud.
Ma ei teadnud, millist häält teevad sadade hanede tiivad madalalt üle lennates- nüüd tean. See kohin jääb meelde. Istusin eile rohkem kui tund aega totralt naeratades mõisa külalistemaja trepil ja vahtisin kael kange üles.
Kui lihtne on siin kõikidest tsivilisatsiooni "hüvedest" lahti öelda!
Kui veel öösel magada ka saaks, siis oleks see selle suve parim nädalavahetus.
Pesakond läks paadimatkale.
Mina lähen alla kööki kartuleid edasi koorima.
Ja õhtul süütame Keemu rannas suure lõkke.
Kui Erik oma pildid masinast välja lubab, ehk saan siia midagi ka üles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar