...kui teada saaks, et Nööp sai täna, kahe ja poole kuu vanuselt oma esimese lisatoidu.
Eelmisel külastusel ta nagunii vaatas titte veidi üllatunult ega osanud muud mühatada, kui: "Tõe-eesti... väga aktiivne laps on. Väga aktiivne."
Õnneks on mul Axik, kes kinnitab, et see ongi täiesti normaalne, kui tips end seljalt küljele ja kõhult seljale keerab. Ja pead tõstab. Ja ennast pikali olles istuli upitab. Nojaüleüldse. Üritasin tarkadest raamatutest selgust saada, mida üks kahekuune õieti teha võib. No ega väga palju neid asju, mida ta teeb, Nööp ikka teha ei tohiks.
No et ta autos tuimalt ei maga vaid on vait ainult siis, kui talle lauldakse. Ja et ta tahab kogu ärkveoleku aja suhelda, tegeleda, ringi jalutada (sõnast: kellegi süles ringi tatsata) ja vahtida, katsuda, patsutada, võimelda, jne. Ja ärkvel on ta suure osa päevast, öösel magab 11-12 tundi, päeval korra pikemalt- 2,5 tundi ja kõik. Rohkem pole vaja.
Ja ehkki Ax, armsake, lohutab mind kole ilusasti, siis mind ikka natuke hirmutab, sest meie peres pole aasta(kümne)id tüdrukuid kasvanud (sõnast:kiirem areng).
Kuivõrd Nööp udib käega viimasel ajal meie kõikide lusikaid ja nõuab häälekalt igasuguseid asju maitsta- arusaadav, kui inimene päev otsa ringi müttab, läheb kõht tühjaks pelgalt piima peale- siis võtsin täna julguse kokku ja andsin talle esimese lusikatäie... Aga ausalt, kui esimene poeg titt oli, siis talle tuli raamatu järgi juba teisel elukuul hakata igast stuffi andma. Teise pojaga siis kehtis range reegel, et vähemalt neli kuud ainult rinnapiim ja sealt edasi võis midagi vaikselt proovida.
Ohjah, rongaema ma olen... No aga mis te imestate, eile helistasin meie lasteaeda, seal sekretär teatas: "Oi, te olete hiljaks jäänud! Meil on niipalju lapsi. Miks te siis kohe ei tulnud, kui te isikukoodi saite? Oleksite ju otse vallamajast võinud tulla see paarsada meetrit ja ennast järjekorda panna."
Ah, pange ennast põlema.
Ma panin Nööbi ikka kirja. Aastaks 2010, siis, kui sügisel alustab lasteaia kõige noorem rühm. Eks siis paistab.
Ei, see polnud valge šokolaadi kook, mida ma tirtsule pakkusin.
2 kommentaari:
toimekad vanemad, toimekad lapsed
arstid ja lasteaednikud ja erit vanad imejad ehk siis imetamisnõustajad võiksid end sisse soolata
Mulle omal ajal imponeeris arst, kes minu-põnni imemisasju uuristas
Põnn 6-kuune
Arst, kahtlustava häälega, et tegemist äkki ema-ignorandiga: "Kas te oma lapsele ikka rinnapiima annate?"
Põnn 8-kuune
Sama arst, häälega, mis mõeldud edastama ülimat jahmatust: "Mis! Te ikka veel annate rinnapiima!? Hull olete või?"
Meie, hullud, rõõmsad ja elus, erinevalt arstist-kadunukesest
Postita kommentaar