Et kõik ausalt ära rääkida, alustan seekord retseptist.
Tegu on ühe superhüpermegavägahea valge šokolaadi- toorjuustu koogiga.
Mille küpsetamisega mu onupoja naine mängeldes toime tuleb.
Ja mida minul on õnnestunud kaks korda täiega peesse keerata, olenemata näpuga õpetuses rea ajamisest.
Ja mille kohta kodused, kes seda peessekeeratud asja ka väga heal meelel vohmivad, ütlevad: ära muretse, pole sinu kook. Tee ikka iseoma improvisatoorseid.
Tänan kutsumast, indeed. Tere ka teile! Ega ma enne ei jäta, kui asi õnnestub. Ma lihtsalt p e a n teada saama, miks see pekki läheb!
Aga retsept, mille onupoeg mulle saatis, on selline:
Juustukook reptsepts
Põhi:
500g maitsestamata toorjuustu või mascarponet
1,25 dl suhkrut
1 tl sidrunimahla
200g valget shokolaadi
2 dl hapukoort
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
Kate:
2,5 dl hapukoort
2 spl suhkrut
Kaunistada riivitud valge shokolaadiga või värskete puuviljadega
-----
Vahusta toorjuust, suhkur ja sidrunimahl. Lisa sulatatud shokolaad,
hapukoor, munad ja vanillisuhkur. Sega hästi läbi. Vala tainas võiga
määritud lahtikäivasse vormi (26 cm läbimõõt). Silu pealt ühtlaseks.
Küpseta 225 kraadises ahjus 10 minutit. Alanda temperatuur 125 kraadini ja
küpseta veel 30-35 minutit. Sega hapukoor ja suhkur, määri koogile ja
küpseta veel 5 minutit. Enne küpsetusvormi äärte eemaldamist jahuta
täielikult maha. Pane vähemalt 5 tunniks külmikusse. Külmas võib see kook
seista nädalapäevad, muutudes üha paremaks.
*Täiustasin petsrepti omalt poolt, riivisin taina hulka ühe sidruni koore ja panin veidi rohkem mahla. Valge šokolaadi sulatamisel tuleb olla väga tähelepanelik, see kipub kiiresti muutuma kõvaks känkraks- madalal kuumusel ja suhteliselt ruttu tuleks ta saada konsistentsi, kus "tükid on veel sees", aga sisu sulanud.
Lubatud 1o minutit 225 kraadi juures võttis koogi pealt kergelt kõvemaks. Pikendasin küpsetamist kõrgel temperatuuril 5 minutit ja siis jätkasin 125 kraadi juures 35 minutit nagu retseptis ette nähtud. Kobades takerdus kook kepi külge. Kõik toores! Jätkasin küpsetamist, laotasin üle vormi fooliumi, et kook pealt väga ära ei päevitaks. 20 minuti pärast kobasin kepiga uuesti. Ei old kõvemaks läind.
Julgesin veel 20 minutit sussutada. Kook hakkas kurjakuulutavalt vormi servadest irduma ja vadakut välja ajama. Hea, et ei hakanud suust sinist vahtu tulema... koogil, ma mõtlen.
Kallasin talle hapukoore ja suhkru pähe (panin tilga sidrunimahla ka hulka) ja küpsetasin need nõutud neetud 10 minutit.
Enam ei kobanud, iseendast oli kahju.
Võtsin koogi ahjust ja panin õue (2 kraadi sooja) terrassile jahtuma.
Mõne tunni pärast lõin taldrikule välja.
Vedelus välja arvata, nägi asi välja nagu väljasitutud küpsisetort. Osa kooki jäi põhja külge kinni ka, selle kleepisin tainatriinuga tagasi sinna, kus ta olema pidanuks.
Niisutasin tulemust paari kibeda pisaraga ja teenisin ära lohutava kallistuse oma mehelt.
Asi seegi.
Panin koogi külmikusse ja üritasin kõik unustada.
Eile lõikasin võrdlemisi, ma kordan, võrrrrrrrrdlemisi suured tükid. Nii umbes kuuendik koogist iga tükike. (Vormi läbimõõt on 26cm, ja üks selline tükk kooki sisaldab umbes sadatuhat kcalorit- kukkuge surnult maha, kaalulnälgijad!)
Tükid liibusid lõikamise käigus noale, taldrikule tõstes murenesid mitmest kohast. Endale tõstsin taldrikule selle pudru, mis teiste tükkidest üle jäi. See, mis minu taldrikule sai, ei näinud isegi sedamoodi välja nagu oleks keegi seda juba söönud vaid pigem nagu käpardkoka vormitu, silmist väljasitutud südametunnistus...
Nojah, aga maitses ju hea.
Keegi kaklema ei läinudki, sest 1 štuk oli piisavalt suur, et silmade alla tekiksid magusad rasvased voldid.
5 kommentaari:
Kas mingit jahu ei peaks taignas olema?
Lisaks.
Kui sulle saadetud retsept juhtumisi õige peaks olema, st peabki ilma jahuta, siis ei saa see taigen mingil juhul käituda nagu tavaline taigen ja pulgaga proovimisel mitte selle külge kleepuda. Olemuselt on see kook nagu väga rasvane kohupiimavorm ja kõveneb ainult külmas, järelikult pole mingit mõtet püüda seda tundide kaupa ahjus kõvastada.
külmas kook veidi tahenes, veel vedelamas olekus ei kujuta ette, et ta niigi palju vormi hoidnud oleks. ma proovin ühe korra veel ja seekord ei kasuta silikoonvormi.
Juustukoogil peaks päris kindlasti sees natuke jahu käima. Ma pakun, et umbes 3 supilusikatäit selle toorjuustu koguse kohta. Vadaku väljaajamine on mu meelest selge märk jahu puudumisest, sest jahu seoks vedeliku ära. Maitsest see tunda ei jää, aga jahu aitabki koogil õiget konsistentsi moodustada.
Ja küpsetamise võti on see, et tuleb küpsetada väga leebel kuumusel, kuumust küpsetamise ajal muuta ei ole küll vaja. Juustukook on ju suures koguses vedelat ollust ja see peab tasapisi tahenema. Temperatuur peab olema kindlasti alla 200 kraadi, no nii 175 kraadi ringis. Liiga suur kuumus teebki nii, et kook on pealt pruunikas ja seest vedel. Kui nii teha, siis kinnikatmise vajadust pole, kook küpseb tasapisi ja kui valmima hakkab, siis tekib koogile ilus värvus. Ahjus peaks kook olema kuskil kolmveerandi tunni ja tunni vahel, aga lõpu poole tuleb kindlasti kooki ahjus jälgida. Ja veel üks nipp: kook tuleks ahjust välja võtta natuke enne, kui ta on läbinisti läbi küpsenud ja kuiv (seda probleemi sul seni muidugi pole olnud:). Kui su käsi kuuma kannatab, katsu käega - kui kook avaldab juba vastupanu, aga vedel enam ei tundu, siis võta välja. Siis ta jääb õrn ja hõrk, mitte kuivavõitu. Ja las ta taheneb rahulikult. Kõige parem on kook järgmisel päeval. Külmkapp teda kiiremini taheneda ei aita. Kui ta taheneb, siis ka ilma külmkapita. (Zhelatiiniga tortidel on ju ka nii, et kui zhelatiini on vähe, hoiab ta külmas enam-vähem vormi, aga laual vajub laiali. Õige zhelatiini koguse korral ei vaju ta kuskile.) Ilma muretaigna- v. küpsisepõhjata juustukooki ei ole ma enne teinud, kuigi see vast küpsemist takistada ei tohiks (kas ta põhjast kõrbema ei lähe?). Silikoonvormiga ma pole proovinud küpsetada, aga see kurja juur olla ei tohiks. Oma rahustuseks võid metallvormi proovida küll. Minu meelest on asi jahu puudumises ja temperatuurides. Ära kaota visadust ja proovi uuesti.
Tere, Tereloom.
Niisiis katsetasin eile seda retsepti ja just praegu lõikasin koogi hommikukohvi kõrvale lahti.
Ütlen kohe ära, et olin retsepti järgimises üpris pedantne, kui välja arvata kaks asja:
1) Erinevalt retseptist otsustasin koogile teha küpsisepõhja, sest kahtlustasin, et see aitaks tal koos püsida (üks kokandushuviline sõber vangutas pead ja ütles, et sellise koogi jaoks ilma jahu ja küpsisepõhjata peaks ikka hirmus spets ahi olema, aga mul on sihuke tavaline).
2) Kogemata panin umbes 100g toorjuustu vähem, ehk siis 400g.
Põnevusega ärkasin täna hommikul üles ning lõikasin koogi lahti. Tähelepanekud:
erinevalt mu varasematest toorjuustukookidest on see sinu retseptile tehtu
1) palju magusam (ehk see tuleb pisut ka toorjuustu vähesusest...)
2) pealt palju heledam (teised läksid alati mitte just kõrbema, aga üsna pruuniks), nähtavasti kuumuseregulatsiooni pärast
3) hoiab ennast väga hästi koos.
4) on isegi veidi õhulisem kui mu tavalised toorjuustukoogid (ideaal on Starbucksi oma), teised on olnud kuidagi tihkemad.
Niipalju minu märkmetest. Rasvaseid volte oma silmade all tunnen pärast seda üht tükki juba küll.
Aga aitäh hea retsepti eest!
Postita kommentaar